- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veinitootja: marjaveini ei tasu toota
Valtu Veini tegevjuht Tõnu Teder ütles
aripaev.ee-le, et Eesti veinitootjad lõpetavad ridamisi tegevust või asendavad
pudeliveini muude tootegruppidega.
"Mingil määral on Põltsamaal (Põltsamaa Felixil - toim.) õigus, kui nad ütlevad, et veinitootmine ei tasu ära. Mitmed veinitööstused on tootmise lõpetanud ja tänavu lõpetas tegevuse ka seitset tootjat ühendanud veiniliit," rääkis Teder.
Veini pudelisse villimise lõpetas näiteks Linda Nektar, kes keskendus seejärel Läti ja Leedu turule. Kääritatav märjuke läheb siidri tooraineks.
Teder ütles, et hiljuti otsustas villimise lõpetada ka AS Karme, kes tõi Eesti turu jaoks toodetavate marjaveinide villimise üle Valtu Veini tehasesse.
„Marjaveinidel on viinamarjaveiniga konkureerida suhteliselt mõttetu,“ leidis Teder. „Käsitööd ja tohutut mehhaniseeritust ikka võrrelda ei saa.“
Kuna Eestis pole suuri marja- ega õunaaedu, napib kohalikku tooret. Seda asendatakse kas Poola sõstra või kontsentraadiga. Samas mõjutab veini maitset ka sort. "Kuldrenetil ja antoonovkal on suur vahe," ütles Teder. "Kolhoosi ajal sai tehtud kuldreneti veini, nüüd pole meil ühest õunasordist veini teha õnnestunud."
Sõstravein moodustab kogu müüdavast veinist umbes 5%. „Sõstra- ja õunaveinid on ikka nišitoodang,“ kommenteeris Teder. Ühtlasi muutub Eesti veiniturg üha sarnasemaks Euroopa Liidu veinituruga, kus sõstra- ja õunaveini tootjad on küll olemas, kuid neid on väga vähe.
Kui enne Euroopa Liiduga ühinemist tootis Valtu Vein ainult veini, siis nüüd moodustavad veinid ainult kolmandiku tootmismahust. Teine kolmandik tuleb siirupist ja ülejäänud kaljadest ning karastusjookidest.
Põltsamaa Felix avaldas hiljuti, et soovib veinitootmist kui oma tootmisportfelli perspektiivitut osa müüa ning on selleks juba läbirääkimisigi pidanud.
Seotud lood
Põltsamaa Felixi tänavusest 23 miljoni
krooni suurusest koguinvesteeringust läks mahlatootmisesse 14 miljonit krooni,
teatas firma.
Eile arutas Viru maakohus Rakvere
kohtumajas kohtunik Heli Väinaste eesistumisel riigikogu endisele liikmele Vello
Tafenaule politsei koostatud väärteoprotokolli valimisseaduse rikkumise
kohta.
Seoses naturaalsiidri Strongbow Gold
tootmisega avas õlletehas ka veinitehase, kirjutas Eesti Päevaleht.
Soome alkoholimonopol Alko hakkab
lähipäevil müüma veine, mis on pudeli asemel pakendatud kilepakki.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele