- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veinikonsultant: Eesti puuvilja- ja marjavein on solk
Alkohoolsete jookide hulgimüüja AS
Grape veinikonsultant Andre Peremees ütles, et Eesti puuvilja- ja marjaveine
tuleks nimetada solgiks, millel puudub tarbijaskond.
„Vaadake, veini saab teha ikka ainult ühest algmaterjalist ja selleks on värske viimamarjamahl,“ rääkis Peremees. „See on solk,“ vastas veinikonsultant pikemalt mõtlemata küsimusele, kuidas tuleks tema hinnangul nimetada Eestis toodetavaid veine.
Peremehe sõnul puudub kohalikel puuvilja- ja marjaveinidel tarbijaskond. „Täna just puudutasime Haapsalu Tarbijaühistus seda teemat,“ märkis ta. „Vanasti joodi igasugust soppa, sest muud polnud. Soovitasin neil täna veini asemel tellida hoopis Säästu Kanget.“
Peremees märkis marjaveinide kohta: „See on kaduv segment, mingisugune relikt.“ Küsimusele, kas kohalikke marjaveine tasuks sel juhul välisturistidele tutvustada kui tükikest ajaloopärandit, kostis ta: „No kus see pärand siin on? Meil on ajalooliselt joodud puskarit.“
Põhimõtteliselt võiks Eesti õunavein konkureerida naturaalse siidriga, mida toob veinide ja teiste alkohoolsete jookide seas maale ka Grape. Samas oleks tingimuseks, et seda veini ei valmistataks kontsentraadist, ei lisataks vett ega pärmi.
„Kuna õun pole väga magus, siis saab see siider käärida 5protsendiliseks,“ rääkis Peremees, „see on aga kohalikule joodikule liiga vähe. Temal peab kanguseks olema 15% ja siis pannaksegi sinna (õunaveini - toim.) pärmi ja igasugust solki sisse.“
Seotud lood
AS Dunkri Kaubanduse tegevjuht Arvo Kask
ütles, et kindlasti ei jaga tema AS Grape veinikonsultant Andre Peremehe
arvamust, et Eesti puuvilja- ja marjavein on solk.
Sotsiaalminister Maret Maripuu vastas
aripaev.ee päevaküsimusele Eesti veinide tarbimise kohta, et ei ole väga palju
Eesti veine joonud.
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele