• OMX Baltic0,13%308,15
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,46%1 454,22
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,42%10 394,37
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,87
  • OMX Baltic0,13%308,15
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,46%1 454,22
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,42%10 394,37
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,87
Hansapanga kolmanda kvartali hinnangulist laenukahju kasvatas muude tegurite kõrval just üks suur laenuklient.
Hinnanguline laenukahju ehk Hansapanga netoprovisjonid olid kolmandas kvartalis 7,6 miljonit eurot ehk 119 miljonit krooni. Netoprovisjonide suhe laenudesse oli 2007. aasta III kvartalis 0,43%, võrrelduna 0,14%ga II kvartalis.
Netoprovisjonide kasv tulenes ühe suurema riski provisjonist. Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja selgitas, et võimalikku laenukahju kasvu on tekitanud eeskätt üks klient. Põldoja ei kommenteerinud, millise kliendiga on tegu ja mis majandussektorist ta pärit on. Pangajuht ei kinnitanud ega lükanud ümber, kas tegu võib olla kinnisvarasektorist pärit laenukliendiga.
Netoprovisjonide summa ehk laenu- ja garantiikahjumid olid kolmandas kvartalis 8,1 miljoni eurot, kasvades aastaga üle kahe korra. See summa sisaldab nii reaalset mahakantud laene, mida pank ei looda enam tagasi saada, provisjone ehk hinnangut, kui suurest laenusummast võib pank ilma jääda, ja sealt summast on omakorda maha võetud tagasisaadud laenud.
Mahakantud laenude summa oli kolmandas kvartalis 1,2 miljonit eurot. Hinnanguline summa, millest pank võib ilma jääda, oli kolmandas kvartalis 6,9 miljonit eurot, mille hulka oli arvatud ka üks salapärane suurklient. Suure osa sellest 108 miljonit kroonist oli ühe kliendi laenatud Põldoja öelda ei tahtnud.
„Põhimõtteliselt on tegu väga väikeste kahjumitega. Panga laenukahjumid on olnud ja on väikesed. Kui majanduskeskkond jaheneb, tuleb arvestada ka laenukahjumite suurenemisega. Hetkel ei ole laenukahjumid panka sisse löönud,” rääkis ta.
Põldoja sõnul peavad nad silmas, et läbi majandustsükli ei ületaks netoprovisjonid 0,35%. „Selle aasta üheksa kuu keskmine on 0,26%. Seega on see number alla selle näitaja, nagu ka viimastel aastatel on olnud,” märkis ta.
Laenud, mille tasumistähtaeg olid ületatud üle 60 päeva, moodustasid laenuportfellist 0,46% (12 kuu vanune portfell), mis ei muutunud võrreldes 2007. aasta II kvartaliga. Põldoja sõnul ei ole tegu eluasemelaenudega, vaid tarbimislaenudega, mille puhul on tegu väiksemate summadega.
Hansapanga laenukahjumite kattereserv on tõusnud eelmise aasta 35,4 miljonilt eurolt 47,9 miljoni euroni ehk 35%. Samas on ka klientidele antud laenud tõusnud aastaga 5,4 miljardilt eurolt 7,5 miljardi euroni ehk 39%.

Seotud lood

Uudised
  • 24.10.07, 14:52
Swedbanki kasum vähenes
Swedbanki kasum vähenes seoses halbade laenude katteks tehtud suuremate provisjonide ja laienemiskuludega Ida-Euroopas, vahendas Bloomberg.
Uudised
  • 24.10.07, 19:38
Raasuke: suure laenukahju tekitas kinnisvaraarendaja
Hansapanga suurenenud laenukahjum kolmandas kvartalis tuli ühest Tallinna kesklinna kinnisvaraarendusprojektist.
Uudised
  • 24.10.07, 16:20
Hansapanga kasum kasvas 26%
Hansapanga Eesti äriüksuste kasum kasvas III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 26 protsenti 62 miljoni euroni (967 miljoni kroonini).
Uudised
  • 29.10.07, 14:29
Briti keskpank: kodulaenude mahud langevad
Briti keskpanga andmetel on viimase aastaga Suurbritannias uusi kodulaene välja antud 20% vähem kui aasta tagasi.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele