- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kriisi taga hooletud pangad
Hiljutine kaos finantsturgudel ja sellele järgnenud likviidsus- ja laenukriis tõstatas kaks küsimust. Kuidas viis suutmatus maksta tagasi riskantseid hüpoteeklaene mõnes USA osariigis ülemaailmse kriisini? Ja miks riskid ajaga kasvasid, mitte ei vähenenud?
Varem olid pankade laenud raamatupidamises näha. 1980. aastate kinnisvaramulli lõhkemisel USAs läksid paljud laenuandjad pankrotti, mis viis panga- ja laenukriisini ja majanduslanguseni 1990-1991. Kindlustamine pidi süsteemi sisse kirjutatud riski vähendama. Finantsglobaliseerumise käigus ei hoidnud pangad laene enam raamatupidamises, vaid pakendasid need varaliste garantiidega väärtpaberitesse ja müüsid maha investoreile üle maailma, et riske hajutada.
Mis siis valesti läks? Probleem polnud vaid riskantsetes hüpoteeklaenudes. Riskantne laenupraktika - omaosalusest ja laenajate maksevõime kontrollimisest loobumine, negatiivne amortisatsioon, laenuvõtjaid peibutavad ajutiselt madalad intressimäärad - iseloomustas enam kui pooli USAs aastail 2005-2007 antud eluasemelaene. Samasugune hooletus levis ka muudes laenusektorites.
Pangad olid oma riskid maandanud ja teenisid teenustasudelt, neid ei huvitanud laenude kvaliteet. Teenustasude pealt teenisid ise riske võtmata ka finantsvahendajad. Hüpoteegimaaklerid, pangad ja investeerimispangad said seda kopsakamaid teenustasusid, mida rohkem laene anti.
Reitinguagentuuridel aga tekkis huvide konflikt - nemad said teenustasu instrumentide haldajailt. Kollektiivselt laenukohustusi ostvad investorid uskusid oma ahnuses eksitavaid reitinguid. Mõni ime siis, et riskantsete laenude turg kokku kukkus ja ka muud laenuturud seepeale külmusid. Lisaks likviidsuskriisile tekkis ka probleem maksejõuga.
Lõdvem rahanduspoliitika võib likviidsust tõsta, aga maksejõukriisi see ei lahenda. USAs on pankrotis kuni kaks miljonit peret. Ligi 60 laenuandjat on pillid kotti pannud. Sama saatus võib tabada paljusid ehitusfirmasid ja riskifonde.
Mis siis teha? Keerukaist varadest ja nende omanikest tuleb saada parem ülevaade. Keerukate finantsinstrumentidega peab kauplema börsidel, mitte nn letiturgudel, neile peab looma ühtsed standardid, et saaksid tekkida likviidsed sekundaarturud. Finantssüsteem vajab paremat järelevalvet, regulatsiooni, mis hõlmaks ka riskifonde. Üle peab vaatama reitinguagentuuride rolli.
Likviidsusriski peab korralikult analüüsima, finantsasutustel tuleb riske paremini hinnata. Seda peavad arutama G7 rahandusministrid, et ära hoida tõsine tagasilöök finantsglobaliseerumisele.
P Project Syndicate; www.project-syndicate.org
Seotud lood
Kaasaegne ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele