Hansapank: inimesed on aru saanud, et kinnisvara pole ainus investeerimisvahend

„82% laenuvõtjatest suudavad ka säästa, see on positiivne ajalehtede hirmu taustal, kes arvavad, et eestlased on end lõhki laenanud,“ rääkis Meigas.

„Kasvanud on paari aastane ja ka pikem säästmine. Eriti on kasvanud soov säästa üle 50aastaste inimeste seas. Täna ei mõtle 30-40aastased piisavalt pensionile, 50aastaselt alustades on väga raske piisavalt pensioni koguda,“ tundis Meigas eeslaste pensionipõlve pärast muret.

Eestlased eelistavad väiksemat riski, 68% küsitletutest eelistas mitte riskida, vaid 14% keskmistest eestlastest on riskialtid.

Emori uuringu järgi on kasvanud nende arv, kes inflatsiooni tõttu ei säästa 9%lt 17%le. Hansapanga investeerimistoodete osakonna juhataja Art Lukas ei saa nende inimeste loogikast aru. „Toome ühe lihtsa näite: Tõnu ja Peeter saavad kumbi 10000 krooni palka, Tõnu säästab kuus 1000 krooni ja Peeter ei säästa, tulemus: aasta pärast on Tõnul on 12 000 krooni säästetud, Peetril ei ole. Kes tunneb ennast elu löökide eest paremini kaitstud?“ küsis Lukas, kes arvab, et igal inimesel peab saatuselöökide vastu mingi puhver olema.

„Milliseid kulutusi saaks teha Peeter inflatsiooni kartuses ette ära: kõige rohkem on 2007. aasta III kvartalis kallinenud eluase 16,4%. Teisena on tõusnud söömine väljaspool kodu ja majutuse hind 11%, et Peeter saaks inflatsiooni vältida oleks ta pidanud kõik restorani käigud tegema aasta tagasi. Tervishoid on kallinenud 8%, kuid haigused ei ole ennustatavad. Toit on kallinenud 7,3%, kuid vorsti ja piima ei saa aasta jagu ette osta. Kaupade, nagu riided ja majapidamistarbed, hinnad on kallinenud oluliselt vähem. Tuleb mõelda, kas mitte säästmine on õigustatud ja kas inflatsioon on selleks hea põhjus?“ selgitas ta.