• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,02%7 396,73
  • DOW 300,13%51 780,59
  • Nasdaq −1,54%25 763,79
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,78
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,02%7 396,73
  • DOW 300,13%51 780,59
  • Nasdaq −1,54%25 763,79
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,78
Hoolimata viimase aja keeristest finantsturgudel pole maailmamajanduse põhidünaamika muutunud. Kasv on endiselt kiire ja küsimus pole mitte selles, kuidas langusega toime tulla, vaid kuidas säilitada praegune globaalne buum ja kapitalivood. Investeerimisvõimaluste ärakasutamiseks peab aga kapital liikuma sinna, kus seda efektiivselt rakendatakse.
Hea uudis on, et paljudel maadel on suured säästud, mida nad tahavad välisriikidesse paigutada. Meie uurimused näitavad, et kapitali koguvood arenevatesse maadesse tõusevad 400-500 miljardilt USA dollarilt enne 1997. aasta Aasia kriisi 800-900 miljardile dollarile 2007 ja 2008 ning ületavad peagi ka miljardi dollari piiri.
1997-1998 muutis kapitalivoogude järsule peatumisele järgnenud majandusprobleemid veel hullemaks nõrk finantsregulatsioon. Kas see tähendab, et nõrga finantssüsteemiga maad peaksid kapitali sissevoolu piirama?
IMFi hiljutine uurimus teeb kaks järeldust. Esiteks peavad riigid rahanduse välispidise liberaliseerimisega ettevaatlikud olema, kui nende finantssektor ja -institutsioonid pole vajalikul tasemel. Ehk: kui ujuda ei oska, ei tasu vette hüpata.
Ent ettevaatlikkusel ja kapitalipiiranguil on oma hind: avatus annab riigi arengule tõuke ja suurendab sellega globaliseerumisest saadavat kasu. Ehk: lõppeks peaksid kõik ikkagi ujuma õppima.
Sõnum on seega järgmine: riikidel tuleb esmalt tugevdada oma finantssektorit, seejärel kaotada piirangud väliskapitalile.
Muret teeb hoopis see, et praegu liigub kapital paljudesse riikidesse hoolimata sellest, kas nad on valmis seda vastu võtma või mitte. Erinevalt 1997. aastast on mitmel areneval turul - eelkõige naftariikidel ja Aasia tööstuseksportijatel - suured jooksevkonto ülejäägid.
See kapital tuleb kuhugi investeerida ja need rahavood ei liigu mitte enam niivõrd arenenud riikidesse (nagu eelnenud viie aasta jooksul), vaid pigem teistele arenevatele turgudele ja vaestesse arengumaadesse. Ning seejuures pole üldse kindel, kas nood on valmis nii suuri summasid vastu võtma ja nende makromajanduslike tagajärgedega toime tulema.
Karta ei tule seega peagi saabuvat kriisi, vaid seda, et globaalse buumi käigus tekkinud kapitalivoolud ei leia head kasutust ega suunamist ning nii tekivad ohtlikud riskifaktorid. Teisisõnu: kui pidu läbi saab - ja on raske öelda, millal see võib juhtuda -, ootab ees suurem koristamine.
P Project Syndicate, www.project-syndicate.org

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.06.26, 11:25
Scandagra ekspert: nisuturul hinnatõusuks praegu tuge ei nähta
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele