Türgi häkkerid on viimasel nädalal rünnanud
rohkem kui 5000 Rootsi veebikülge, vähemalt osad neist näivad olevat seotud
muslimite vihaga Rootsi ajalehe vastu, mis avaldas karikatuuri prohvet Muhammedi
peast koera keha otsas.
Umbes 1600 teenusepakkuja Proinet ning 3800 teise ettevõtte hallatavat veebikülge on sattunud rünnaku alla, ütles Proineti esindaja Kjetil Jensen, kelle sõnul asendavad Türgi häkkerid faile oma loodud sõnumitega, kirjutas Eesti Ekspress.
Rootsi uudisteagentuuri TT teatel asendati näiteks laste multifilmi Bamse kodulehekülg teatega, et Islami prohvetit on solvatud, juhtumitest on teavitatud politseid.
Islami seadused keelavad üldiselt igasugused - kaasaarvatud positiivsed - illustratsioonid prohvetist, kartes, et see võib viia ebajumalate kummardamiseni, pealegi peavad konservatiivsed muslimid koeri ebapuhtateks loomadeks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rootsi ajaleht Nerikes Allehanda avaldas Lars Vilksi karikatuurid 19. augustil toimetajaveergudel, pilt koera kehaga Muhammedist vallandas protestilaine kohalike muslimite hulgas ning tõi kaasa ametlikud kaebused islamiriikidest, sealhulgas Pakistanist ning Iraanist, Iraagi mässuliste liider Abu Omar al-Baghdadi pani Vilksi pea eest välja 100 000 dollari suuruse preemia.
Seotud lood
Kui aprillirahutuste aegu Eesti veebilehti
rünnati küllalt algeliselt, siis nüüd levib mässumeelsete seas programm nimega
BlackEnergy, mis teeb veebisaitide ründamise ülilihtsaks.
Küberründajate poolt häkitud veebilehtede
vaatamine on nakkusohtlik. Novaatorile saadeti teade ühe Eesti teadusmahuka
ettevõtte leheküljest, mille häkkerid olid tundmatuseni muutnud.
Juuni lõpus Ameerikas suure käraga turule
tulnud Apple'i mobiiltelefon iPhone pole häkkerikindel, väidab
arvutiturvalisusega tegelev firma.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.