SEB makroanalüütik Hardo Pajula ütles täna
Ida-Euroopa majandusülevaadet tutvustades, et olukord Eestis oleks muutunud
tunduvalt varem, kui meieni oleksid jõudnud maailmas liikuvad turusignaalid.
„90ndatel olid Eestis kohalikud väiksed pangad, mis pidid raha välisriikidest ise laenama, mistõttu said nad iga tehinguga signaali, neil oli pidev ligipääs turuinfole. Nüüd aga on pangad suurte emapankade all, mis siinseid üksusi rahaga varustavad. Seetõttu jõudsid signaalid olukorra halvenemisest meile nihkega,“ selgitas Pajula.
„Kui süsteem oleks praegu nii toiminud, ei oleks see pidu nii toimunud, kuna riskimarginaalid oleksid juba palju varem üles tõusnud,“ lisas ta.
Pajula sõnul on krediiditsükkel kogu Baltikumis pöördunud. Pöördepunktiks nimetas ta veebruari, mil Lätis hakkasid levima devalveerimiskuuldused, tõstes intresse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„See oli esimene ohusignaal, kuid niisuguseid signaale oleksime teistsuguse pangandussüsteemi korral märganud tunduvalt varem,“ märkis Pajula.
Tema hinnangul oli majandusbuumi taga just praegune pangandusstruktuur. „Mingis mõttes on see nagu tsentraalne plaanimajandus, seda muidugi mitte punase sotsialismi tähenduses. Emapankade rahastamisel toimus siin kohapeal lihtsalt kapitalistlik võitlus, kes saab suurema turuosa,“ kirjeldas Pajula.
Seotud lood
SEB makroanalüütik Hardo Pajula ütles täna
panga koostatud Ida-Euroopa majandusülevaadet tutvustades, et pronksiöö mõju
Eesti majandusele oleks möödunud aastal olnud üürike.
Eesti majandust võib peagi tabada sama
stsenaarium, mille läbis Portugal – areng võib jääda vinduma.
SEB makroanalüütiku Hardo Pajula andmetel
on Eesti majanduskasv tulnud investeeringutest, mistõttu toob nende vähenemine
kasvu alla.
SEB Eesti Ühispanga analüütiku Hardo Pajula
sõnul on aegamööda kasvavad laenuintressid viimastel aastatel kõrgkonjunktuuris
ringituhisenud ettevõtjaid pannud aegamisi sobiva maandumisraja järele kiikama.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.