- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,52%7 715,71
- DOW 300,12%53 528,13
- Nasdaq 1,22%26 449,74
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,52%7 715,71
- DOW 300,12%53 528,13
- Nasdaq 1,22%26 449,74
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tehiselu saab teoks
Inimese genoomi dešifreerimisega tuntuks
saanud geneetik Graig Venteril on käsil uus ja huvitav projekt – ta on ehitanud
laboris sünteetilise kromosoomi ning kibeleb maailmale teada andma, et on loonud
esimese tehisliku eluvormi.
Tehiselu loomine oleks väga suureks hüppeks geneetikas ning avaks kindlasti tulise debati uute liikide loomise eetilisusest. Tehiselul oleks väga palju võimalikke rakendusi, alates energiaprobleemidega tegelemisest kuni võitluseni kliimamuutuste vastu.
Venter ütles intervjuus The Guardianile, et see oleks ülioluliseks verstapostiks inimkonna ajaloos. „Siiani oleme arendanud võimekust geneetilist infot lugeda. Tehiselu loomisega aga näitaksime, et suudame seda ka kirjutada ja ehitada. See avab inimkonnale tohutud võimalused, mida me veel ettegi kujutada ei suuda.”
Craig Venter koos kahekümne teadlasega on praeguseks loonud tehisliku kromosoomi – meisterlik saavutus, millega varem hakkama pole saadud. Kromosoom koosneb 580 000 aluspaarist, mis moodustavad 381 geeni.
DNA-järjestus põhineb bakteri Mycoplasma genitalium genoomil, millest jäeti alles vaid elu jaoks hädavajalikud järjestuselõigud, jättes välja kogu genoomist pea viiendiku. Täielikult sünteetilise kromosoomi, mida teadlased on hakanud kutsuma Mycoplasma laboratorium, koostisesse kuuluvad ka erinevad märgised, mis aitavad geenilõike ära tunda.
Seejärel siirdatakse DNA elavasse bakterisse, kus see lõpuks peaks bakteriraku kontrollimise üle võtma, muutudes niiviisi uueks eluvormiks. Teadlased on juba edukalt viinud sel viisil ühe bakteri DNA teise bakteri genoomi, muutes niiviisi bakteriraku teiseks bakteriliigiks. Venteri sõnul on ta täiesti kindel, et sama tehnoloogia ei vea neid alt ka tehisliku kromosoomiga.
Uus eluvorm sõltuks oma paljunemises ja ainevahetuses juba olemasolevast bakterirakust, millesse ta DNA on sisestatud. Seega ei saa me rääkida täiesti tehislikust eluvormist. Kuid sellele vaatamata on DNA see, mis rakku kontrollib, ning just seda nimetatakse elu ehituskiviks.
Kanada bioeetik Pat Mooney sõnul on selliste katsete tagajärgede hindamiseks vaja põhjalikku arutelu ja riskide hindamist. „Venter on loonud raamistiku, mille peale võib ehitada ükskõik mida. Tegemist võib olla olulise läbimurdega uute ravimite loomisel, kuid samas on nii võimalik toota ka senistest veelgi hirmsamaid biorelvi.”
Venteri arvates on disainitud genoomidel tohutu positiivne potentsiaal, kui vastav tegevus on reguleeritud ja kindla kontrolli all. Pikas perspektiivis loodab ta tehislikelt eluvormidelt osalemist kliimamuutuste vastases võitluses, viies atmosfäärist välja süsinikdioksiidi, või siis abi suhkrust butaani ja propaani tootmisel.
„Me ei karda tegeleda oluliste asjadega lihtsalt seepärast, et need avalikust köidavad ja et võib tekkida vastuseis,” ütles Venter. „Tegeleme suurte ideedega. Sellise teemaga tegeledes tekib loomulikult palju vastaseid.”
Seotud lood
Väike, kuid pühendunud teadlaste seltskond
murrab mitmes maailma nurgas pead tehisliku elu loomise probleemide
kallal. Viimaste andmete kohaselt on nad tegemas edusamme ning liikunud
eesmärgile lähemale, vahendas AP.
Lootus luua elu täiesti tühjalt kohalt sai
uut indu, sest teadlastel õnnestus kanda ühe mikroobi geenimaterjal teise
mikroobi.
Craig J Venteri instituut teatas esimese
sünteetilise genoomi loomisest. Loodud DNA tehismolekul on Venteri sõnul suurim
defineeritud struktuuriga inimese poolt loodud molekul.
Graig Venter- mees, kes sai kuulsaks
inimgenoomi kaardistamisega ning üritab nüüd luua sünteetilisi organisme,
avaldas maailmas esimese inimesena oma genoomi.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele