- OMX Baltic−0,2%314,06
- OMX Riga0,2%952,18
- OMX Tallinn−0,03%2 143,45
- OMX Vilnius−0,34%1 500,94
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,17%10 810,71
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,53
- OMX Baltic−0,2%314,06
- OMX Riga0,2%952,18
- OMX Tallinn−0,03%2 143,45
- OMX Vilnius−0,34%1 500,94
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,17%10 810,71
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tehislikud eluvormid võivad olla käeulatuses
Lootus luua elu täiesti tühjalt kohalt sai
uut indu, sest teadlastel õnnestus kanda ühe mikroobi geenimaterjal teise
mikroobi.
Väliselt näib uus bakter nagu kõik sama liiki bakterid, kuid sisemuses on tal võõras DNA ja valgud, kirjutas Live Science.
"See oleks justkui muuta uue tarkvara abil Mac-arvuti PCks," ütles J. Craig Venter, kes juhib omanimelist instituuti Marylandis. Venter sai maailmakuulsaks inimgenoomi kaardistajana.
Avastus, mille täpsem kirjeldus ilmus ajakirjas Science, on oluline samm tehisliku elu loomisel - inimene suudab ise genoome koostada.
Teadlased on kandnud geenimaterjali rakkude vahel üle varemgi, kuid seni on olnud tegu kõrgema taseme eukarüootsete rakkude, ehk tuumaga rakkudega DNAga, mille ühest rakust teise kandmine on suhteliselt lihtne.
Nüüd on tegu lihtsamate prokariootsete rakkude DNAga, millega ei kaasne lisavalke ega rakustruktuure. Kui eksperiment oleks ebaõnnestunud, oleks see näidanud, et DNA iseenesest ei suuda haarata kontrolli teise raku mehhanismide üle.
"Kui seal oleksid lisavalgud, millel oleks tähtis roll selles, et siseneda uue raku kromosoomi, oleks see sünteetilisele geneetikale suur takistus," ütles Venter. "Sest see võtaks väga kaua aega, et jõuda selgusele, millised need õiged valgud on ning selgitada välja nende õige kontsentratsioon."
Teadlased viisid geenimuundamise abil antibiootikumidele allumatuks muudetud haigustekitava bakteri Mycoplasma mycoidesi genoomi üle selle sugulasbakterile M. capricolum.
Lõpptulemusena koosnes M. capricolumi genoom kahest genoomist: enda omast ning Mycoplasma mycoidesi genoomi. Pärast seda, kui rakk pooldus, oli ühel tütarrakul üks genoom ning teisel võõras genoom.
Mõlema bakteri puhul kasutati antibiootikume, elavana väljus vaid hübriidbakter.
Seni ei ole teadlased kindlad, kas samu tulemusi on võimalik saada ka eukarüootsete rakkude puhul. Mõlemale katses kasutatud bakterile on iseloomulik rakuseinte puudumine, seinad võiks DNA ülekandumist takistada. Samuti on paljudes rakkudes valgud, mis kaitsevad võõra DNA eest. Katses kasutatud bakterid on omavahel nii lähedalt sugulased, et nende kaitsevalgud tõlgendasid teise raku DNAd iseenda omana.
Venter kavatseb luua sünteetilisi organisme, milles oleks eluks vajalik miinimumhulk geene. Seejärel saaks sellisele sünteetilisele elule vastavalt vajadusele lisada omadusi - näiteks oskuse toota biokütuseid.
Hetkel kuum
Kuid Harvardi ülikooli sünteetiline bioloog George Church ei isu, et avastus oleks nii jalustrabav. "Sünteetiline biolooga areneb väga kiiresti, kuid mitte keegi ei kasuta siin Mycoplasma baktereid."
Samuti on tema sõnul küsitav Venteri meeskonna soov luua sünteetiline eluvorm. "Väike pole alati kõige parem. Kui antaks valida tänapäevase arvuti või vananenud mudeli vahel, siis seal pole ju valikut. Peab olema mingi tõeline põhjus, et minna tagasi millegi sellise juurde, mis pole nii täiuslik. Tavaliselt muudetakse väga väikest osa. Kui suudad muuta üht protsenti, miks siis näha vaeva ülejäänud 99ga. See läheb kalliks."
Tartu Ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalu sõnul oskab Craig Venter oma ideid hästi müüa, kuid praegune avastus ei ole nii suure kaaluga, kui võiks arvata.
"Mükobakterid pole optimaalsed organismid millegi tootmiseks, küll on nad väikseima genoomiga," ütles ta. Samuti pole Metspalu sõnul selge, kui valguvaba oli ülekantud DNA-preparaat ning raske on aru saada, kuidas selline katse töötas ning kui üldine on selline fenomen. "Läheb vaja väga palju kontrollkatseid, et selles lõplikult veenduda," lisas ta.
Seotud lood
Craig J Venteri instituut teatas esimese
sünteetilise genoomi loomisest. Loodud DNA tehismolekul on Venteri sõnul suurim
defineeritud struktuuriga inimese poolt loodud molekul.
Inimese genoomi dešifreerimisega tuntuks
saanud geneetik Graig Venteril on käsil uus ja huvitav projekt – ta on ehitanud
laboris sünteetilise kromosoomi ning kibeleb maailmale teada andma, et on loonud
esimese tehisliku eluvormi.
Teadlased suudavad küll loodust enda tahte
järgi kujundada, kuid keegi ei oska öelda, millised võivad olla
tagajärjed.
Graig Venter- mees, kes sai kuulsaks
inimgenoomi kaardistamisega ning üritab nüüd luua sünteetilisi organisme,
avaldas maailmas esimese inimesena oma genoomi.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele