Fikseeritud valuutakurss raskendab
eurotsooni pürgivate ELi riikide jõupingutusi ühisrahale üleminekuks, hoiatasid
eile Euroopa Keskpanga nõukogu liikmed.
Eile Frankfurdis toimunud konverentsil väljendasid Euroopa Keskpanga nõukogu liikmed Lorenzo Bini Smaghi ja Jürgen Stark panga muret mitmes eurotsooni pürgivas riigis kiirenenud inflatsiooni ning kõrge jooksevkonto defitsiidi pärast. Mitmes riigis raskendab eurotsooni riikidele majanduslikku järelejõudmist euroga seotud valuutakurss, kirjutas Financial Times.
Jürgen Stark hoiatas eile, et eurotsooni pürgivate riikide majanduses süvenev tasakaalutus võib hakata ohustama konvergeerumisprotsessi. Bini Smaghi sõnul on järelejõudmiseks veel pikk tee minna ning ülesannet raskendavad märgid majanduse ülekuumenemisest.
Fikseeritud valuutakursid võivad eurotsooni liikmeks pürgivate riikide raskusi suurendada, ütles Bini Smaghi. „Kui valuutakurss on euroga seotud, võivad nõudmised eelarve ja strukturaalse poliitika osas olla liiga suured, et tasakaalustada väga madalate reaalintresside protsüklilist mõju,” ütles Bini Smaghi. „Selle tulemuseks võivad olla kiire kasvu ja kiire languse perioodid väga ränkade kohanemiskuludega, mis võivad reaalset konvergeerumisprotsessi edasi lükata.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Danske Banki ökonomisti Lars Christianseni sõnul tahtis Euroopa Keskpank anda selge signaali, et majanduses kujunenud tasakaalutus, eelkõige Balti riikides, Rumeenias ja Bulgaarias „on muutunud liiga suureks ning vajab kiiret poliitilist sekkumist”.
Seotud lood
Rootsi on erinevatel andmetel otsusega
mitte liituda eurotsooniga kaotanud 34-100 miljardit Rootsi krooni (57,8-170
miljardit Eesti krooni).
Eesti, Läti ja Leedu majandused on olnud
endise sotsialistliku bloki parimad edulood. Eurotsooniga liitumise nõuded aga
seavad ohtu selle raskesti saavutatud edu, kirjutab USA ajaleht The Wall Street
Journal.
Euroopa Parlament kutsub üles ümber
vaatama euroga liitumise tingimusi - eelkõige inflatsioonikriteeriumi - et need
paremini kajastaks erinevusi uute ja vanade liikmesriikide majanduskasvu
dünaamikas, kirjutab Wall Street Journal.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.