WSJ: eurotsooni nõuded seavad ohtu Baltimaade edulood

Pärast 15 aastat majanduslikku murrangut on mitmed endised sotsialistliku bloki riigid väsinud reformidest. Näiteks Poola ja Tšehhi valitsustele ja hääletajatele on vastumeelne teha veel ohverdusi euro vastuvõtmise nimel. Selle tulemusena eurotsooni laienemine, mis on Euroopa Liidu üks olulisemaid integratsiooniprojekte, liigub aeglasemalt kui oodatud.

Õiguslikult peavad kõik 12 uut liikmesriiki ühinema ühisrahasüsteemiga, samas on eurotsooniga liitumiseks vaja täita teatud tehnilised nõuded. Siiani on uutest riikidest nõuetele vastanud vaid Sloveenia. Euro vastuvõtmise daatumid lükkuvad teistel riikidel kogu aeg edasi.

Isegi kolmes vanas liikmesriigis - Taanis, Rootsis ja Suurbritannias - , mis pole veel eurotsooniga liitunud, on avaliku arvamuse vastasseis euroga vastuvõtu suhtes tugevnenud.

Osaliselt on siin põhjuseks see, et siiani oli eurotsooni majandus kasvanud märksa aeglasemalt kui riikidel väljaspool seda. "Inimesed ei näe, et eurotsooniga liitumine tooks kaasa suurt tulu," ütles Petersoni rahvusvahelise majandusinstituudi vanemteadur Adam Posen.

Samas olukord on muutumas. Kaheksa aastat pärast euro käibele võttu on hinnad eurotsoonis muutunud stabiilsemaks ja reisimine lihtsamaks.