Euroopa Parlament kutsub üles ümber
vaatama euroga liitumise tingimusi - eelkõige inflatsioonikriteeriumi - et need
paremini kajastaks erinevusi uute ja vanade liikmesriikide majanduskasvu
dünaamikas, kirjutab Wall Street Journal.
See on esimene kord kui üks ELi peamistest institutsioonidest teeb ametliku üleskutse kriteeriumide ümbervaatamiseks, mis pandi paika 1992. aastal, mil eurotsooni alles loodi ning mis tänaseks on mõnede kriitikute arvates juba aegunud.
"Euroopa Parlament leiab, et uutel liikmesriikidel võib olla raske eurotsooniga liituda eelkõige hinnastabiilsuse kriteeriumi pärast, kuna inflatsioon võib olla osa järelevõtmise protsessist" vanemate liikmesriikide arengutasemele, on kirjas eile vastu võetud resolutsioonis.
Seepärast teeb parlament nõukogule ja komisjonile ettepaneku vaadata euroga liitumise kriteeriumid uuesti üle uue reaalsuse valguses ning majandusarengu erinevusi arvesse võttes, vahendab Wall Street Journal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Läinud aastal ei saanud Leedu luba eurotsooniga liituda, kuna inflatsioonikriteerium murdosa võrra normist hälbis. Siin mängis oma rolli see, et inflatsioonikriteeriumi arvutamisel oli aluseks võetud kolm kõige madalama inflatsioonitasemega ELi riiki. Nii sai määravaks Poola ja Rootsi madal inflatsioon, ehkki kumbki riik eurotsooni ei kuulu.
Praeguse inflatsioonikriteeriumi kriitikute sõnul tuleks arvesse võtta mitte ELi vaid eurotsooni madalaima inflatsiooniga riikide keskmine või siis riigid, mille inflatsioon on Euroopa keskpanga sihiks seatud 2% piirimail, kirjutas leht.
Seotud lood
Fikseeritud valuutakurss raskendab
eurotsooni pürgivate ELi riikide jõupingutusi ühisrahale üleminekuks, hoiatasid
eile Euroopa Keskpanga nõukogu liikmed.
Taani rahvaliikumise "Ei Euroopa Liidule"
asepeasekretär ja eurovastase kampaania koordinaator Lave K. Broch rääkis, et
skandinaavlastel oli ühisvaluuta vastu neli peamist argumenti.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale