Transportijad unistavad virtuaalsest järjekorrast

Narvas veoautode parkimist korraldava Transservis-Ni juhatuse liige Vladimir Mižui oli Raivo Vare ja Dmitri Jegoroviga päri. "Kui organiseerida virtuaalne järjekord, tuleb sellegipoolest parkimist korraldada," rääkis Mižui samas. "Kuskil tuleb ju veokid segada nende masinatega, mida pole internetis registreeritud või mis pole plaanitud ajaks kohale jõudnud."

ASi Sivex International kommertsdirektori Viktor Novokreštšenovi sõnul kaotab virtuaalne saba piirijärjekorrad täielikult. "Tehniliselt põhineb selline lahendus internetil ja mobiilsidel," selgitas ta Delovõje Vedomosti veergudel.

Vare oli veendunud, et virtuaaljärjekorra idee on läbinisti hea vaid esmapilgul. "See süsteem toimiks vaid püsivedajate jaoks. Neile jäetakse näiteks tunni-kahene auk ja masina vormistamisele kuluks viis minutit," selgitas Vare. Väikevedajad ja võõramaised kaugsõiduautojuhid hakkaksid aga selliste aukude pärast piiril ootama senisest veelgi kauem. "Nad saavad kurjaks nagu kuradid," kommenteeris Vare emotsionaalselt.

Samas leidis Vare, et virtuaaljärjekorraga tasub siiski alustada. Kui kaasata esimesse etappi püsivedajad, keda tavaliselt seisab korraga järjekorras 6-8, saaks nende piiriületuse vormistada senise 12 tunni asemel nelja tunniga.

Mižui avaldas arvamust, et piirijärjekordadega võitlemisel tuleks alustada teisest otsast. "On vaja parandada suhteid Venemaaga, ehitada uus sild. Kõik tehnoloogiad, mida on tasunud kasutusele võtta, on juba olemas," ütles ta.

Mižui lisas, et kui olukord piiril ei muutu, lähevad veosed Lätti.

"Meile on vaja, et kaubad jõuaksid Eestist Venemaale ega seisaks piiril üheski järjekorras, ei elavas ega virtuaalses," ütles Jegorov. Tema sõnul pole küsimus mitte Eesti-Vene vahelistes piiriprobleemides, vaid probleemidega Euroopa Liidu välispiiril.

Peaminister Andrus Ansip lausus eile valitsuse pressikonverentsil, et sarnaselt Soomega, kes plaanib ehitada piirijärjekordade vähendamiseks parkla, oleks see võimalik ka Eestis.