Kuna aga embrüote kasutamisele tüvirakkude allikana on tekkinud tugev eetiline vastuseis, otsivad teadlased uusi allikaid, kust saaks lihtsasti kätte suure arengupotentsiaaliga täiskasvanu rakke.
Hiirte munanditest on tüvirakke varemgi eraldatud. New Yorgi töörühm väidab aga, et nad on leidnud veelgi usaldusväärsema viisi tüvirakkude eraldamiseks ja aretamiseks, mis suurendab kogutud rakkude saagist.
Teadlaste sõnul on munanditest eraldatud rakud paremad, kui mujalt täiskasvanud inimese kehast eraldatud tüvirakud, kuna neid ei pea eraldi geneetiliselt mõjutama, et nad käituksid rohkem embrüonaalsete tüvirakkude moodi.
Uurimust juhtinud Shahin Rafii selgitas: "Tundub, et need unikaalsed spetsialiseerunud spermatogoonid võivad osutuda lihtsasti kättesaadavaks ning kergesti manipuleeritavaks tüvirakkude allikaks, millel on sama hea uute kudede moodustamise võime kui embrüonaalsetel tüvirakkudel. Meessoost patsientidele võib see tähendada omast käest võtta olevaid tüvirakke, mida saab kätte ilma embrüonaalsete tüvirakkudega seotud eetiliste probleemideta. Samuti ei teki äratõukereaktsiooni uute kasvatatud kudede suhtes, kuna tegemist on inimese enda rakkudega."
Ta tõi näiteks rea haigusi, mille ravimisele uus tehnoloogia häid lootusi annab: Parkinson, Alzheimer, infarkt, diabeet ning mitmed vähivormid. Loodetavasti saab ühel päeval haiguse tagajärjel osaliselt hävinud koe sisse istutada tüvirakke, mis arenevad vastava koe rakkudeks ja asendavad hävinud rakud.
Newcastle'i ülikooli tüvirakkuuurija, professor Colin McGuckin ütles, et mitmed uurimisrühmad üle kogu maailma tegelevad praegu munanditest tüvirakkude eraldamise uurimisega. "Eriti suur huvi selle teema vastu on praegu veterinaariaringkondades, kus püütakse leida tüvirakke loomade ravimiseks," lisas ta. "Inimeste nõusse saamine võib aga raskeks minna, kuna munanditest varajases arengujärgus spermide eraldamine on väga valus."
Seotud lood
Soome arstid siirdasid 65-aastasele mehele
ülemise lõualuu, mis oli kasvatatud tema rasvkoest võetud tüvirakkudest mehe
enda kõhus.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.