- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Naerugaas nullib biokütused
Biokütuste valmistamiseks taimede
kasvatamine ning biokütuste põletamine mitte ei vähenda kasvuhoonegaaside
emissiooni, vaid annab kliima soojenemisele lisahoogu, hoiatab Nobeli
keemiaauhinna võitnud Paul Crutzen.
Hollandlane Crutzen on tuntud peamiselt osooniaugu alaste tööde tõttu, aga ta on ka pakkunud välja idee jahutada kliimat atmosfääri väävliosakesi puistates või soovitanud kliima jahutamiseks esile kutsuda kunstlikke vulkaanipurskeid.
Biokütuste valmistamiseks kasutatavate taimede kasvatamine kahekordistab lämmastikoksiidi, tuntud ka naerugaasi nime all, emissiooni. Kuigi biokütuseid kasutades on soovitud teha keskkonnale head ning loobuda fossiilsetest kütustest, on efekt sootuks vastupidine - biokütused hoogustavad kliima soojenemist.
"Biokütuste arvatavad eelised on muutunud veelgi küsitavamaks," ütles koos Crutzeniga töötanud Edinbughi ülikooli atmosfääriteadlane Keith Smith ajakirjale Chemistry World. "Biokütuste tarbeks vilja kasvatamine ei tee mitte keskkonnale head, vaid annab kliima soojenemisele lisahoogu."
Crutzeni arvutused näitavad, et mikroobid töötavad põldudele külvatud väetist lämmastikoksiidiks ümber palju suuremas mahus, kui varem arvati - 3-5 protsenti väetisest muutub mikroobide mõjul naerugaasiks. ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneeli on seni kasutanud arvutusi, mille järgi vaid kaks protsenti väetistest muutub põllul lämmastikoksiidiks.
Rapsiseemnetest biodiisel moodustab Euroopas 80 protsenti biokütustest. Rapsi kasvatamisel tekkiva kasvuhoonegaasi - lämmastikoksiidi kogus ületab 1 - 1,7 korda selle koguse süsinikdioksiidi, mis fossiilsete kütuste põletamisest loobumisel õnnestus atmosfääri paiskmata jätta.
Mais on USAs peamine biokütuste tooraine. Seal on negatiivne efekt pisut väiksem, kuid siiski oleks kliimale kasulikum, kui mais biokütuste tootmiseks maha külvamata jätta. Vaid suhkruroost bioetanool - kasutegur 0,5 - 0,9 on tavalistele kütustele mõistlik alternatiiv.
Seotud lood
Kogu maailmas läheb toit kallimaks, süüdi
on asjaolu, et aina rohkem vilja ja maisi läheb tarvis etanooli sisaldavate
ökokütuste tootmiseks.
Biokütused aitavad võidelda
kliimamuutusega, täidavad põllumeeste kukruid ning vähendavad sõltuvust naftat
tootvaist riikidest. Kuid kas kõik on ikka nii ilus kui algul tundub?
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele