"Kui 2,2 bari asemel saate rehvirõhuks 3,1 bari, on see üüratu viga," kommenteeris testis ilmnenud erinevust Prorehvi juhataja Margus Murakas ja lisas, et selliseid mõõtmisvigu on nad oma praktikas küll näinud. "Aeg-ajalt juhtub ikka, et rehvitöökotta tuleb klient, kes kaebab, et auto raputab. Põhjus on ikka rehvirõhus," möönis Murakas.
Tema kinnitusel vähendab 20protsendiline rõhuerinevus - ühes rehvis näiteks 2,2 ja teises 2,6 bari - rehvi läbisõitu 25 protsenti. "Õige rõhk on oluline rehvide läbisõidu tagamiseks," rõhutas Murakas.
Peamine põhjus, miks bensiinijaamades manomeetrid valetavad või siis hoopis puuduvad, peitub klientides. Kuna manomeeter on mõõteriist, peab sellega õrnalt ümber käima, kuid sageli käitutakse nendega üsna brutaalselt.
Eesti Statoili kontseptsioonijuht Kai Realo arvas, et sihipärasel kasutamisel peaks iga paigaldatud manomeeter kestma paar kuud, kuid praktikas lähevad nad siiski katki märksa tihedamini. "Autojuhid kahjuks ei pane manomeetreid pärast kasutamist tagasi õhu ja vee kappidesse, tihti visatakse need maha ja jäetakse asfaldile, kus neist üle sõidetakse," kahetses Realo.
Ka Neste Eesti peadirektor Indrek Kaju möönis, et Nestel on suhteliselt vähestes jaamades õhu ja vee kapid alles jäänud.
"Meie põhitegevus on automaatjaamad ja nende kappide olemasolu pole peamine. Näiteks Sõle tänava jaamas on vandaalid kapi sisu juba mitu korda ära lõhkunud ja uut pole me enam paigaldanud," rääkis Kaju. Ta rõhutas, et autojuhid peavad arvestama, et olemasolevategi manomeetrite täpsus jätab soovida, sest tegu on tasuta teenusega ja mõõteriista pidevat kontrollimist nõuda oleks ükskõik milliselt tanklalt palju soovida. Ise käib Kaju rehve pumpamas Neste Mustamäe tee tanklas.
Ka Alexela Peterburi tee ning Ehitajate tee tanklates haigutas manomeetri asemel tühjus. Alexela Oili juht Ain Kuusik aga soovitas manomeetrit küsida Alexela teenindajailt, sest vandaalide hirmus on manomeetrid teenindusjaama töötajate kätte antud.
"Neid lõhuti tohutult, aga kui inimene peab ise mõõtevahendi küsima ja ka tagasi viima, siis see natuke distsiplineerib," leidis Kuusik.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.