Viru Poja arendajad said lõpliku võidu Tallinna linna üle

Tallinna linnaplaneerimise ameti viivitamine Viru Keskuse juurdeehitusloa väljastamisega on tunnistatud ebaseaduslikuks kahes eelnevas kohtuastmes. Õigusvastaselt on linn viivitanud ka erinevate ekspertiiside ja uuringute tellimisega.

”Loodan, et koos kohtulahendi lõpuga lõppeb ka selle 19x20 meetrise maalapi ümber toimuv poliitiline populism ning saabub konstruktiivsete lahenduste aeg,” sõnas Pontos OY Eesti direktor Yrjö Vanhanen. ”Seadused peaksid kehtima siiski ühtemoodi nii arendajatele kui linnavalitsusele.”

1996. kuulutati linna algatusel välja Viru Keskuse arendamise konkurss, et leida lahendus linna keskse ruumi ning bussiliikluse korrastamiseks. Võitnud kavandi detailplaneering, mille üheks osaks oli ka Viru Poeg, kehtestati 6. mail 1999. Viru Keskus valmis aastal 2004, välja ehitamata jäi veel detailplaneeringuga kinnitatud Viru Poeg. Pärast keskuse ja bussijaama valmimist keeldus aga Tallinna linnavalitsus juurdeehituse ehitusloast ning Viru Keskuse juurdeehitusest sai osa valimiskampaaniast.

Eelmisel nädalal pakkus Tallinna linn arendajatele asendusmaad Tallinn Bussijaama taga, mille turuväärtus ei olnud aga vastavuses Viru keskuse väljaehitamata pinnaga. „Oleme Tallinna linna seadusevastase viivitamise tõttu kaotanud tänaseks mitusada miljonit krooni,” kommenteeris linna poolset pakkumist Vanhanen. ”Praegu loodan, et asendusmaa pakkumine oli siiski linna sisuline soov ebaseadusliku olukorra lahendamiseks, mitte aga järjekordne näiline tegutsemine ja keerutamine."

Pontos OY on investeerinud viimase 10 aasta jooksul kokku Tallinna kesklinna üle 1,5 miljardi krooni.

Linna ebaseaduslikku käitumist on kommenteerinud ka Soome-Eesti Kaubanduskoja juhatuse esimees Pasi Harttunen, kelle sõnul on Viru keskuse arendamise ümber toimuv äärmiselt muret tekitav. „Arvestades, kui kiiresti toimub ehitus- ja otsustusprotsess mujal Tallinna kesklinnas, võtame või näiteks Harju tänava, on aastatepikkune viivitamine Viru juurdeehitusega mõistetamatu. Leian, et ei ole mõtet rääkida soovist jõuda kokkuleppele, kui see tahe tegelikult puudub. Tuleb aga meeles pidada, et ärikliima hindab stabiilsust ja seadustest kinni pidamist kõrgelt,” on ütelnud Hartunen oma varasemates kommentaarides.