Raadio teel juhitav mudel teeb unistuse teoks

Mõelge korraks mõnele lapsepõlveunistusele, mis oli seotud liiklusvahendiga. Tahtsite ja tahaksite praegugi olla lennukipiloot? Päris lennuki soetamine ja ülalpidamine nõuaks suuri väljaminekuid, lisaks vajadus läbida põhjalik ja aeganõudev piloodikoolitus.

Palju lihtsamalt ja soodsamalt saab unistust realiseerida siis, kui muretseda endale raadio teel juhitav lennukimudel. Viimaseid tähistatakse täheühendiga RC ehk inglise keeles radio controlled.

Seejuures on võimalikke variante sobiva lennumasina valikul hulgaliselt. Alustada saab lihtsate raadio teel juhitavate purilennukitega, mis visatakse õhku või millele antakse sobilik stardikiirendus katapuldiga. Aste kõrgemal tulevad raadio abil juhitavad mootorlennukid. Siin on valida kahe variandi vahel: saadaval on nii elektri- kui ka sisepõlemismootoriga lennumasinad.

Raadio teel juhitavad mudelid ei piirdu lennukite ja kopteritega, valmistatakse ka laevu, autosid ja mootorrattaid. Esimese raadiolainete abil tüüritava liiklusvahendi - täpsemalt paadi - ehitas Serbia päritolu USA füüsik Nikola Tesla. Näidissõidu tegi see 1893. aastal New Yorgis. Tegu polnud küll otseses mõttes mudeliga, publikule demonstreeriti raadiolainete võimalusi väiksema ujuvvahendiga.

Hiljem on raadio teel juhitud peaaegu kõike. Laevade, lennumasinate ja autode kõrval ka näiteks tanke. Viimast varianti proovis Soome Talvesõja ajal Nõukogude armee.

Populaarseim raadio teel juhitavate sõiduvahendite kategooria on automudelid. Nagu lennumasinate puhul jagunevad need lihtsamateks kõik-ühest-kohast-mänguasjadeks ning keerukamateks hobimudeliteks, mille arendus ja ehitus ei jää alla täismõõdus võistlusautode valmistamisele.

Ka siin võib valida nii elektri- kui ka sisepõlemismootorite seast, mis on saadaval nii kahe- kui ka neljarattaveolistena. Keerukamad hobimudelid tavalistest autodest sisuliselt ei erine, detailid on lihtsalt väiksemad. Ka tuunimine käib samamoodi. Rehvid, vedrustus, stabilisaatorid, jõuallikad - kõik on vahetatavad ja remonditavad.

Kiiruseltki ei jääda päris autodele alla: saja kilomeetrini tunnis ulatuv kiirus pole mudelite seas praegu enam erand.

Populaarseimad raadio teel juhitavad sõidukid on maastikubagid, millega sõidetakse keerukamal maastikul kui tavaline asfalt. Tasasel pinnasel sõitmiseks kasutatakse nn on-road-tüüpi automudeleid.

Automudelite hinnaskaalaga on lood samad, mis lennukitega: alates sadu kroone maksvast mänguasjast, lõpetades kümneid tuhandeid nõudvate võistlusmudelitega. Hinnapiiri seejuures polegi, kõik on kinni huvilise rahalistes võimalustes.

Raadio abil juhitavatele autodele korraldatakse Eestis regulaarselt võistlusi, infot leiab temaatilisest foorumitest.