Psühholoog Uljas: naisjuhid toetavad oma alluvaid eesmärkide püstitamisel rohkem

Lisaks märkis ta eelistena veel seda, et naisjuhid tunnustasid töötajaid heade tulemuste eest enam. Need on aga omadused, mis on headele juhtidele väga olulised.

Teaduskirjanduses on Uljase sõnul mees- ja naisjuhtide erinevuste ja edukuse kohta käimas tõsine diskussioon, kus on välja toodud palju naisjuhtide edukust mõjutavaid aspekte. Vaadeldakse erinevusi nii juhtimisstiilides kui ka inimeste ootustes ja stereotüüpides. Näiteks on stereotüüpides meesjuht see, kes rõhutab eesmärkide saavutamist, naisjuht rõhutab inimsuhteid.

Esmalt on mees- ja naisjuhtide erinevusi leitud autokraatse, demokraatliku ja laissez-faire-stiili osas. Tavaliselt kipuvad meesjuhid enam kontrollima ja domineerima, olles seega autokraatlikumad kui naised. Naised on enamasti demokraatlikumad ja pooldavad alluvate suuremat osalemist.

Kui naisjuhid kasutasid autokraatlikku käitumist, suhtuti sellesse negatiivselt, kuna naised peavad stereotüüpselt olema eelkõige suhetele orienteeritud. Samas - meesjuhtide kohta selliseid valmis ootusi ei olnud.

Selged erinevused ilmnevad ka töötajatele ja resultaadile orienteeritud tegevustes. Naisjuhid kalduvad omaks võtma töötajatele orienteeritud stiili, kus juht pöörab tähelepanu töötajate arengule ja rahulolule. Naised on hoolivamad, tolerantsemad, emotsionaalsemad, intuitiivsemad ja enam koostööle suunatud.

Meesjuhtidele omistatakse rohkem ülesannetele orienteeritud juhtimisstiili, kus juhid pööravad tähelepanu töö lõpptulemusele ja tööprotsessile üldse. Selline stiil on jõulisem ja seda iseloomustavad maskuliinse juhi käitumine ja iseloomuomadused. Maskuliinne juht on kontrolliv, enesekindel, agressiivne, auahne, domineeriv, jõuline ja iseseisev.

Kuid nende stiilide kasutamist mõjutab ka alluvate sugu. Seal, kus töötajad olid enamasti mehed, olid mõlema soo esindajad võrdselt töötajatele orienteeritud. Sellises organisatsioonis olid naisjuhid enam ka ülesannetele orienteeritud. Organisatsioonides, kus enamik olid naised, olid aga naisjuhid töötajakesksemad kui mehed. Seega kipuvad naisjuhid nendes organisatsioonides, kus meeste osakaal on suurem, enam omaks võtma meestele omast juhtimisstiili. Põhjus võib olla seegi, et sellises keskkonnas peetakse maskuliinset käitumisstiili eduka juhi tunnuseks. Teistmoodi käitudes võidakse teda pidada lihtsalt ebakompetentseks.

Naisjuhtide probleemiks on mitmesugused eelarvamused, mis ilmnevad eelkõige nendes valdkondades, kus enamik juhtidest on mehed. Sellises organisatsioonis peab naisjuht leidma käitumisstiili, mis ühelt poolt tagaks edu, teiselt poolt oleks aga loomulik.

Teine probleem peitub võrdlustes endis. Kuna naisjuhid on läbinud üldjuhul tihedama sõela, siis nad lihtsalt peavad olema paremad kui võrreldavad meesjuhid.

Edukuse ja eeliste väljatoomisel on aga üks väga oluline probleem. Kui kuulutada kas mees- või naisjuhid paremateks, mõjutab see paratamatult tööjõuturgu. Eelised oleks ju automaatselt neil, keda peetaks paremateks juhtideks.

Loe ka teisi Dilemma lugusid