Euroopa Komisjon hakkab liidu eelarvet reformima

Dokumendi näol aga on tegu alles esimese sammuga ülevaatusprotsessis, mis peaks kulmineeruma 2008.-2009. aastal. Selles esitatakse pigem küsimusi ja erinevaid alternatiive, mitte Brüsseli ideid, kuhu reform viima peaks.

Praegusel ajal maksab EL üle 40% oma 100 miljardi eurosest aastaeelarvest otsetoetustena põllumeestele, enamus sellest läheb prantsuse farmeritele.

Kui muus väga selgeid seisukohti välja ei öelda, siis uute prioriteetide sõnastamisel ollakse päris konkreetsed. Nimelt peaks liit komisjoni hinnangul tulevikus keskenduma teadustööle ja tehnoloogilisele arengule, Euroopa vananevale rahvastikule, sotsiaalsetele ja majanduslikele lõhedele erinevate regioonide vahel, kliimamuutustele, energia-, migratsiooni-, julgeoleku- ja välispoliitikale.

Praegu on ELi eelarve peamine sissetulekuallikas riikide rahvuslikul koguproduktil põhinevad eelarvemaksed, mis on aastate jooksul möödunud teistest sissetulekutest. 1988. aastal oli nende maksete osatähtsus eelarves alla 11%, 2013. aastaks peaks see kasvama 74%-le. Sellega aga ei ole nõus riigid, mille maksed ühiseelarvesse on palju suuremad kui liidust saadavad toetused.

Ühe suure küsimusena tõstatatakse dokumendis ka tagasimaksed Ühendkuningriigile, millele võitles tagasimakseõiguse 1984. aastal välja toonane peaminister Margaret Thatcher, ja mõnele teisele liitu rohkem panustavale riigile, nagu näiteks Hollandile, Rootsile, Saksamaale ja Austriale.