EMSL: valitsus võiks erakondade asemel toetada vabaühendusi

EMSLi nõukogu liige Kristina Mänd nõustub Reformierakonna peasekretäri väitega, et demokraatia on kallis, kuid ta lisas, et demokraatiale oleks kasulikum, kui erakonnad mõtleksid rohkem teistele ühiskonna liikmetele ning alles siis iseendale, teatas EMSL.

"Kui parteid soovivad oma tegevuskulude katmiseks mõeldud riigipoolset rahastamist suurendada 60 miljonilt kroonilt aastas 94 miljonile, siis tuhandete kodanikuühenduste arendamiseks mõeldud Kodanikuühiskonna sihtkapitalile eraldab valitsus järgmisel aastal vaid 20 miljonit krooni," ütles Mänd.

Majandusajakirja The Economist mulluse uuringu põhjal pole Eesti demokraatia suurim probleem erakondade vähene rahastamine, vaid rahva vähene osalemine poliitilises elus, mis toimub eelkõige läbi kodanikuühenduste.

Erakondadesse kuulub Eestis alla 5% elanikest, kodanikuühendusse aga küsitluste põhjal vähemalt 20%. 94 miljonit krooni oleks mõeldud kuue parlamendis esindatud ja veel kahe valimistel üle 1% häältest saanud erakonna jaoks, tulumaksusoodustusega avalikes huvides tegutsevate ühenduste nimekirja on aga kantud üle poolteise tuhande organisatsiooni ning kokku on Eestis registreeritud üle 26 000 mittetulundusühingu ja sihtasutuse.

"Kõik argumendid, mida Kristen Michal toob erakondade rahastamise suurendamiseks - põhikulude kasv, liikmeskonna suurenemine, igapäevategevuste kallinemine - kehtivad täpselt samamoodi tuhandete kodanikuühenduste puhul," ütles Mänd. Viimaseid rahastab riik aga peamiselt projektipõhiselt, mis vähendab nende suutlikkust organisatsioone arendada ning pikaajalist mõju omavaid tegevusi ellu viia.

"Kui erakonnad soovivad oma tulusid kasvatada, ei peaks nad seda kindlasti tooma näitena kodanikuühenduste toetamise suurendamisest," ütles Mänd.

"Ka on probleemiks, et rahastamise eesmärgid peaksid olema konkreetsete tulemustega, mõõdetavad, ajastatud, realistlikud ning osapooltele teadvustatud, mida erakonnad kipuvad ainult teistelt nõudma," lisas Mänd.

Lisaks on tema sõnul aastatega paranenud vabaühenduste võime oma tegevusest läbipaistvalt aru anda ja vastutada, mida erakondade kohta öelda ei saa. Rahvusvahelise praktika põhjal ei loeta Eestis erakondi ja nende toetamiseks loodud organisatsioone avalikes huvides, vaid pigem oma liikmete ja võimu nimel tegutsevateks.