Venelased ähvardavad Vene saatkonda

Probleemid saatkonnaga läbisaamisega algasid juba 2005. a. Nimelt eraldati Vene presidendi Vladimir Putini ukaasiga seoses II. ilmasõjas saavutatud võidu 60. aastapäevaga raha sõjas hukkunud kaasmaalaste haudade korrastamiseks. Tartu Vene infokeskuse vabatahtlikud korrastasidki haudu ja mälestusmärke, ainult et kulude kompenseerimine saavutati Vorontsova kinnitusel vaid higi ja pisaratega. Vene saatkonnal on umbes paarikümne mälestusmärgi hooldamiseks sõlmitud leping ühe Tõrva väikeettevõttega. Kuid nagu näha Den za Dnjom-i ajakirjanikule esitatud piltidel, oli näiteks üks hooldatavatest monumentidest, mis asub Pikasillal, lastud sellele vaatamata rohtu kasvada. OÜ Kiviveski juhataja Eda Niittee põhjendas seda kindlusetusega, kas saatkond pärast aprillirahutusi nendega hoolduslepingut pikendab. Niittee väitel on tänaseks nende hooldatavad monumentide ümbrus korrastatud. Samas hooldab Niittee vaid neljandikku kõigist hooldamist vajavatest objektidest Lõuna-Eestis.

Vene saatkond teatas hauapaikade korrastamise teemalises kommentaaris Den za Dnjom-ile, et tänavu on kaasmaalaste toetamiseks eraldatud SRÜ ja Balti riikide jaoks 343 mln rubla, mullu näiteks aga 323,6 mln. Kuidas seda raha täpsemalt jagatakse, sõltuvat toetatava projekti päevakajalisusest ja olulisusest. Mis puudutab aga võlga Tartu Vene infokeskuse ees, siis seda saatkond ei tunnista. Haudade hooldust takistab saatkonna arvates aga üldisemas plaanis vastavate lepingute puudumine Eesti ja Venemaa vahel. Samas viidatakse, et vaatamata lepingu puudumisele püütakse siiski hädapärased tööd ära teha. Ühtlasi osutas saatkond, et Nõukogude armee ridades langes mitte ainult venelasi, vaid ka teiste rahvuste esindajaid, viidates sellega, et Eestis elavad inimesed võiksid rohkem kaasa aidata.