Hädamaandumine Eesti moodi

Täpsemalt öeldes - ega keegi enam teagi, mis asi see pehme maandumine õigupoolest on. Käibefraasi "pehme maandumine" laiadesse massidesse tooja, Eesti Panga asepresident Märten Ross pakub täna, et pehme maandumine võib olla ka nullilähedane majanduskasv.

Eelmise aasta kevadiste prognoosidega võrreldes on tegelik maandumine muutunud tunduvalt raskemaks. Kui möödunud kevadel ennustas rahandusministeerium 2008. aastaks 2,9- ja 2009. aastaks 2,8protsendilist inflatsiooni, siis värskeimas tänavusuvises prognoosis on samadel kohtadel palju suuremad numbrid: 7,4 ja 5,3 protsenti. Sama lugu on jooksevkonto defitsiidiga, milleks pakkus ministeerium pooleteise aasta eest 2008. aastal -8,3 ning 2009. aastal -7,5 protsenti siseriiklikust koguproduktist (SKPst). Käesoleval suvel tuli aga prognoosi kirjutada vastavalt -15,9- ja -15,2protsendilised jooksevkonto defitsiidid. Need on vaid paar näidet.

Kuigi viimase pooleteise aasta jooksul on rahandusministeeriumi ja pankade majandusprognoosid korduvalt tõmmanud koomale ootusi ja lootusi kõigis majanduse jätkusuutlikkust peegeldavates näitajates, pole seni keegi julgenud loobuda mugavast, ent laialivalguvast ühisnimetajast "pehme maandumine". Õigupoolest ei julge ükski agar pehme maandumise lubaja sellele terminile alumist piiri tõmmata, mistõttu võib pehme maandumine tähendada ka nullilähedast majanduskasvu.

Sääliku sõnul on Eesti kui väikeriigi õnn ja õnnetus sõltuda suurel määral välismaailmas toimuvast. "Praegu vaatavad kõik ärevusega USA poole, et mis sealsel kinnisvaraturul juhtub. Ma julgeks öelda, et väljastpoolt on meie majandusele näha rohkem ohu märke kui mõni kuu tagasi," sõnab Säälik.

Ajal kui analüütikud julgevad juba ääri-veeri kahelda Eesti puhul nn pehme maandumise võimalikkuses, ajab peaminister Andrus Ansip ikka "vanade heade aegade juttu".

"Mitte ükski ametlik prognoos pole nihkunud kaugemale pehme maandumise stsenaariumist," ütleb Ansip. "Keegi pole tulnud välja prognoosiga, mida võiks eelmistest pessimistlikumaks pidada."

Ettevõtja: eufooria lõppemises peitub võimalus

"Varem otsisime Eesti Nokiat, nüüd ootame pehmet maandumist, kuigi keegi ei tea, millega tegu," muheleb Rakvere Piima juht Jaanus Vihand. "See on massipsühhoos."

"Nüüd hakkab raha rohkem tööstusesse tulema," usub Rakvere Piima juht Jaanus Vihand. Foto: Veiko Tõkman

Vihand ei muretse jahtuva majanduse pärast üleliia. "Kui alles hiljuti olid kõigil piimatööstustel sarnased kilepakid ja topsid, siis nüüd püüab igaüks teha midagi, mida teistel pole," räägib Vihand ja näitab piimakõrsi, läbi mille piima imedes tavalisest valgest saab banaani-, maasika- või šokolaadipiim.

Vihand usub ka raha juurdevoolu tööstusesse. "Kinnisvarabuumi ajal ütles mõni tööstur investorile, et pangu tema ettevõttesse raha, kasumimarginaal on vähemalt 20 protsenti, siis investor naeris selle pakkumise välja ja teatas, et kinnisvaras saab ta ju 100 protsenti kasumit," räägib ta.

Eesti Telekomi tegevjuhi Valdo Kalmu sõnul on piisavalt ohumärke, et majandus aeglustub arvatust rohkem. "Eriti murelikuks teeb palga jätkuv galopeerimine," sõnab Kalm. Ilmekas näide palgarallist on see, kuidas Vihand oma alluvatel nende laialijooksmise vältimiseks palku tõstis - 45 protsenti viimase aasta jooksul. Aitas, töötajad jäid.

Valitsus saab ettevõtjatelt pragada. "Valitsuse arvates on meil mingi uinutav tase saavutatud," sõnab Vihand.