Suitsetamine püsib aastakümneid geenides

Chari võrdles koos kolleegidega geeni ekspressiooni nelja mittesuitsetaja, kaheksa praeguse suitsetaja ning tosina endise suitsetaja hingamisteedest võetud koeproovides. Mittesuitsetajad olid suitsuta hakkama saanud aastast kuni 32 aastani.

Selgus, et mõne geeni ekspressioon oli mittesuitsetajail taandunud tavalisele tasemele, samas leiti 124 geeni puhul, et nende ekspressioon polnud normaliseerunud. Tulemused ilmuvad ajakirjas BMC Genomics 1.

Mitmed nende geenide poolt toodetud valkudest on seotud kopsuhaigustega. Näiteks oli mitmeid rakkude elutsüklit määravaid geene nii suitsetajate kui praeguste suitsetajate koeproovides vähem.

Nii kroonilist bronhiiti kui emfüseemi põdevate haigete hingamisteedes on rakkude jagunemise kiirus vähenenud.

Samuti oli nii suitsetajate kui endiste suitsetajate puhul vähem geene, mis kodeerivad DNA parandamises osalevaid valke.

Geeniekspressiooni muudatused võivad olla seotud ka haigusega. Kõik endised suitsetajad olid vähemalt 30 aasta jooksul suitsetanud minimaalselt paki päevas ning kõigil neil leiti nii kroonilise bronhiidi kui emfüseemi sümptomeid. Chari leidis, et geeniekspressiooni tasemel ning kopsuhaigustel polnud siiski otsest seost, niisiis on muutustel mingi muu põhjus.

Bostoni ülikooli kopsuspetsialisti Avrum Spira veel ilmumata artikkel väidab samuti, et suitsetamine iseenesest tekitab püsivaid geenimuutusi. Spira leidis muutusi tervete endiste mittesuitsetajate geenide ekspressioonis.

"Hingamisteede rakkudes püsivad molekulaarsel tasandil muudatused veel palju aastaid pärast suitsetamisest loobumist," ütles Spira. Samas ei saa siit tõmmata otsest põhjus-tagajärg seost geenimuudatuste ja kopsuhaiguste vahel. Selleks, et neid muudatusi paremini mõista, kavatseb Spira ette võtta uuringu, mis jälgib muudatusi geeniekspressioonis ning kopsuhaiguste taset suitsetajatel enne ja pärast kahjulikust harjumusest loobumist.