Suurt kasu sellest lõikab kaabeltelevisioonifirma Comhem, mis on TeliaSonera endine tütarfirma. Firmal on televisioonikliente umbes kolmandik Rootsi kodumajapidamistest ehk 1,75 miljonit. 80 protsendile neist pakutakse nüüd kolmikpaketti ehk siis teleühendust, lairibateenuseid ja pealekauba ka telefoniühendust. Eelmise aasta lõpul oli Comhemi klientidest umbes kümnendikul ka telefoniühendust. Tänavu poole aastaga tuli telefonikliente juurde 40 000.
Püüdes arenguga sammu pidada, on TeliaSonera tänavu läinud vastupealetungile ja teinud mitu kampaaniat uute lairiba-, sealhulgas teleteenuste pakkumisel. Selle tulemusena oli tal poolaasta lõpuks 160 000 televisiooniklienti.
Ent võib juhtuda, et TeliaSonera peab üldse lähiajal tavatelefonivõrgust loobuma. Nimelt tahab TeliaSonera suurim omanik, 37protsendilise osalusega Rootsi riik oma aktsiapaki müüki panna.
Kuid Rootsi kaitseministeerium hoiatab, et riigi julgeoleku kaalutlustel ei tohi seda teha enne, kui tavatelefonivõrk on TeliaSonerast lahutatud. Põhjuseks toob ministeerium asjaolu, et selles võrgus peavad sidet kaitsejõudude salajased üksused.
Rootsi valitsus uurib asja, kuid seni pole oma seisukohta avalikustanud.
TeliaSonera soovitab teisal ka ise klientidel tavatelefonist loobuda. Eelkõige puudutab see kliente, kes elavad Soome hõredalt asustatud piirkondades, kus on pikad juhtmeühendused. Juhtmete hooldus maksab palju ja nende kaudu ei tasu firma hinnangul lairibatelefonivõrku luua.
Et mõjutada niisuguseid kliente, keda TeliaSoneral on Soomes üle 100 000, tavatelefonist loobuma, tõstis firma seal hiljuti kuumakset 4 euro võrra ja pakub mobiiltelefoni kaheksa korda odavama kuumaksega.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.