Teadlased lõid laboris kehaväliseid kogemusi

Leidub hulgaliselt kirjeldusi, kus migreeni või epilepsiat põdevad inimesed on kirjeldanud, kuidas nad on tundnud end asuvat oma kehast väljaspool.

Need teated ajendasid teadlasi proovima, kuidas suudab aju luua inimese teadvuses midagi nii selget, et võtame tõeks ettekujutuse, et oleme oma füüsilisest kehast lahkunud.

Nüüd on kaks neuroteadlaste rühma teinud katseid, kutsudes kehaväliseid kogemusi esile vabatahtlikel tervetel katseisikutel, kirjutab ajakiri Science. Mõlemas katses kasutati pähe kinnitatud videoprille, võimaldamaks inimestel vaadata oma keha teise nurga alt.

Ehrsson kordas katset, ühendades inimeste sõrmeotstesse mõõturid, mis registreerisid naha elektrijuhtivust, mille abil on võimalik jälgida emotsionaalset ärksust. Ta vibutas kaamera ees haamrit kohas, kus inimesed arvasid ennast nägevat. Kuigi ei olnud mingit füüsilist ohtu, näitas mõõtmine, et inimesed kartsid.

Mõlemad katsed näitasid, et visuaalne perspektiiv ja koordinatsioon meelte ja taju vahel on olulised tundmaks, et asume oma kehas, ütles Šveitsi Zürichi ülikooli kliiniku neuroteadlane Peter Brugger. Samas ei loodud kummaski katses täielikku kehavälist kogemust, milles osalised oleksid tajunud täielikku eraldatust oma kehast, märkis ta. Aga isegi nende katsete puhul jõuti sellele kogemusele nii lähedale nagu see laboritingimusis üldse võimalik.

Varasemad uuringud on osutanud mitmetele ajupiirkondadele, näiteks temporaarsagara ja kiirusagara ühenduskohale, kus võivad tekkida kehavälised kogemused, ütles Blanke. Nende katsete põhjal on võimalik uurida, millised ajupiirkonnad osalevad nende veidrate kogemuste loomisel ning kuidas aju paneb kokku minapildi.