Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aarelaid: Eestit rünnati hispaaniakeelsetest arvutitest
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA)
infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna juhataja Hillar Aarelaid ütles, et
eile toimunud rünnak Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrgu (EENet) vastu tuli
hispaaniakeelsetest arvutitest.
Tegu oli tavapärase küberrünnakuga, mis tuli väljastpoolt Eestit. "Hispaania keelega olid seosed sellel rünnakul," märkis ta rünnaku pärituolu kohta.
Eilne küberrünnak viis rivist välja Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrgu.
Aarelaiu sõnul pole see esimene kord, kui EENetti rünnati.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Tegu oli väljastpoolt ülevõetud masinatega, mitte omanike arvutitega. Nüüd on need arvutid juba omanike kontrolli all tagasi," rääkis Aarelaid.
Kolmapäeval, 15. augustil oli kell 12.24-13.26 ja 14.40-15.20 takistatud Eesti akadeemilise võrgu kasutamine.
Suuremahuliste UDP pakettide rünnak koormas üle ning viis rivist välja kaks EENeti magistraalvõrguruuterit Tallinnas ja Tartus. Kuna ruuteritel ei jätku jõudlust läbiva liikluse jooksvaks analüüsimiseks, võttis olukorra kontrolli alla saamine aega, teatas Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk.
UDP (User Datagram Protocol) saadab pakette nii hästi kui saab ning ei kontrolli nende kohalejõudmist. Seda kasutatakse näiteks multimeedia edastamisel ning mujal, kus tähtis on andmeside kiirus ja vähemtähtis kvaliteet.
CERT (Computer Emergency Response Team) Eesti käsitleb Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente, teostab ennetavaid tegevusi nende ärahoidmiseks ning tõstab kasutajate turvateadlikkust. Eesti riigi tasemel täidab CERT ülesandeid Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbeintsidentide käsitlemise osakond.
If Eesti Kindlustuse kliendid on sel
nädalal saanud kindlustusfirmalt saanud kummalisi ingliskeelseid kirju, kus
pakutakse turvalisust ja stabiilsust surnukambris.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.