Ettevõtjad: pronksiöö järelmõjud takistasid kasvu

Eile avaldatud statistikaameti kiirhinnangust selgub, et majanduskasvu pidurdasid töötlev tööstus, hulgikaubandus ning transpordi- ja laomajandus, kirjutab tänane Äripäev.

Endise peaministri ja Silmeti omaniku Tiit Vähi sõnul oli pidurdumine ootuspärane. Tema sõnul on suhteliselt suur mõju Eesti-Vene suhetel. "Venemaa kasutas administratiivseid meetodeid: vähendas raudteel rongide arvu ja hakkas piirama toorme eksporti Eestisse ning importi Eestist," kommenteeris Vähi.

Vineeri tootva Baltic Panel Groupi juht Tiit Tammsaar usub samuti, et Venemaa mõju on olnud suur. Tammsaare sõnul on nende ettevõtte probleemiks tooraine. Praegu valmistatakse peamiselt kasevineeri, kuid toorme defitsiidi jätkudes tuleb sügisel üle minna kuuse- ja männivineeri tootmisele. See tähendab lisandväärtuse langust, sest kasevineer on nõutavam kui okaspuust vineer.

Eesti Raudtee on üks esimesi, kes on sunnitud märgatavalt töötajaid koondma, sest veomahud on vähenenud. Lähiajal koondatakse 200 töökohta.

Aasta esimene kvartal oli ettevõtte jaoks rekordiline, sama jätkus ka aprillis. Pärast pronkssõduri teisaldamist alanud Eesti-Vene suhete jahenemine ja majandussanktsioonid mõjusid Eesti Raudteele rängalt. Firma avalike suhete juhi Urmas Glase sõnul võeti aprillis vastu üle 35 rongi ööpäevas, juuniks oli sellest järele jäänud 20,5 rongi.

Glase ei usu, et veod täies mahus taastuks. Lisaks aprillikriisile on põhjuseks Venemaa pikaajalisem plaan arendada välja oma sadamad. Paldiski ja Tallinna sadamaid hakatakse kasutama vaid talvel, kui Soome lahe idaosa on jääs. "Vene talv kestab, seda ükski valitsus muuta ei saa," ütles Glase.