Ettevõtjad: Pronksiöö järelmõjud takistasid kasvu

Eile avaldatud statistikaameti kiirhinnangust selgub, et majanduskasvu pidurdasid töötlev tööstus, hulgikaubandus ning transpordi- ja laomajandus.

Endise peaministri ja Silmeti omaniku Tiit Vähi sõnul oli pidurdumine ootuspärane. Tema sõnul on suhteliselt suur mõju Eesti-Vene suhetel. "Venemaa kasutas administratiivseid meetodeid: vähendas raudteel rongide arvu ja hakkas piirama toorme eksporti Eestisse ning importi Eestist," kommenteeris Vähi.

Vineeri tootva Baltic Panel Groupi juht Tiit Tammsaar usub samuti, et Venemaa mõju on olnud suur. Tammsaare sõnul on nende ettevõtte probleemiks tooraine. Praegu valmistatakse peamiselt kasevineeri, kuid toorme defitsiidi jätkudes tuleb sügisel üle minna kuuse- ja männivineeri tootmisele. See tähendab lisandväärtuse langust, sest kasevineer on nõutavam kui okaspuust vineer.

Eesti Raudtee on üks esimesi, kes on sunnitud märgatavalt töötajaid koondma, sest veomahud on vähenenud. Lähiajal koondatakse 200 töökohta.

Aasta esimene kvartal oli ettevõtte jaoks rekordiline, sama jätkus ka aprillis. Pärast pronkssõduri teisaldamist alanud Eesti-Vene suhete jahenemine ja majandussanktsioonid mõjusid Eesti Raudteele rängalt. Firma avalike suhete juhi Urmas Glase sõnul võeti aprillis vastu üle 35 rongi ööpäevas, juuniks oli sellest järele jäänud 20,5 rongi.

Glase ei usu, et veod täies mahus taastuks. Lisaks aprillikriisile on põhjuseks Venemaa pikaajalisem plaan arendada välja oma sadamad. Paldiski ja Tallinna sadamaid hakatakse kasutama vaid talvel, kui Soome lahe idaosa on jääs. "Vene talv kestab, seda ükski valitsus muuta ei saa," ütles Glase.

Logistikasektoris pole majanduskasvu pidurdumise põhjused nii selged. Schenkeri finantsjuhi Peep Küti sõnul on oma osa nii Eesti majanduse struktuuri muutusel, konkurentsil kui ka Euroopa keskladude võrgu tsentraliseerimisel. "Veetakse vähem tonne, aga kallimat kaupa," rääkis ta.

Endise kiirusega kasvas teises kvartalis finantsvahendus, ehitus ja jaekaubandus.

Sampo Panga analüütiku Anne Karik-Uustalu sõnul on finantssektori kasv küll keskmisest kiirem, kuid üldisest majanduskasvu aeglustumisest ei jää mõjutamata ka pangandus. Ettevõtluslaenude jäägi kasv on aeglustunud, samuti väheneb laenude toel tarbimine. "Euroopa Keskpanga intresside tõstmise mõju on lõpuks avaldumas," kommenteeris Karik-Uustalu.

Fortum Elektri tegevjuhi Märt Jemmeri sõnul on nende klientide elektritarbimine samal tasemel nagu eelmisel aastal. Samas on veerandi võrra vähenenud uute liitujate arv. See tuleneb Jemmeri sõnul kinnisvaraturu jahtumisest. Tulevikus võib elektrimüüki vähendada ka efektiivsem tarbimine.

Teises kvartalis läks endiselt hästi ehitusfirmadel. Koger & Partnerite nõukogu esimehe Andres Kogeri sõnul iseloomustab ehitust aga faasinihe kõige muu suhtes. "Ehitussektoriga on asjad nii, et kui see seisma jääb, siis on muu majandustegevus ammu seiskunud," ütles ta.

OÜ Väo Paas juhi Veljo Haube sõnul ei muretse ta ehitusmahtude vähenemise pärast, sest tee-ehitus jätkub endiselt. "Enne valimisi läheb jälle suureks tee-ehituseks," kommenteeris Haube.

Baltika juhatuse esimehe Meelis Milderi sõnul tegutseb nende ettevõte erinevatel turgudel, nii et langust ühel turul kompenseerib kasv teisel turul. Eesti kasvuruumi peab Milder aga endiselt väga suureks.