Nädalavahetusel avalikustas mitu Saksa
panka oma osaluse Ameerika eluasemelaenuturul.
Möödunud nädalal maailma börse raputanud kriis Ameerika eluasemeturul tekitas pankade seas umbusaldust. Enam ei taheta laenu anda riskantsete investeeringute jaoks, ebakindlus on jõudnud finantsturgudele ja kukutanud aktsiahindu, kirjutas Rootsi päevaleht Dagens Nyheter.
Nüüd aga on kätte jõudnud aeg, mil paljud pangad on otsustanud avalikustada oma osa riskantsete laenude turul.
Juba varem on oma probleemsetest tegemistest Ameerikas teatanud Saksamaa pank IKB. Nädalavahetusel kinnitas ka suurpank Deutsche Postbank, et on IKB kaudu USAsse suunanud 600 miljonit eurot ehk 9,4 miljardit krooni. Sellest 200 miljonit eurot (3,1 miljardit krooni) on antud riskantseteks laenudeks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riiklik pank WestLB teatas laupäeval, et on USA riskantsele laenuturule viinud 1,25 miljardit eurot ehk pea 20 miljardit krooni. Panga pressiesindaja aga lisas Reutersile kiirkorras, et 87% panga laenudest on krediidireitinguga AA, mis on ülihea tulemus.
Nüüdseks on selge, et USA riskantsete laenudega on seotud ka suurpangad Deutsche Bank ja Commerzbank. Mõlemad pangad on Ameerika eluasemelaenuandja HomeBanc Corpi võlausaldajad. Eelmisel nädalal selgus, et HomeBanc Corp on pankroti äärel. Kumbki pank aga ei soostunud ütlema, kui suur on nende panus USA laenuturule.
Seotud lood
USA kinnisvarakriis ning murelikud noodid
Euroopa panganduses jõuavad ekspertide hinnangul Eestisse pigem kaudseid teid
pidi.
Maailma investeerimispangad on globaalse
krediidikriisi tõttu peagi kaotanud ligi 30 miljardit dollarit.
Pärast USAs avaldatud süüdistusi, et sealse
kinnisvarakriisi tekitasid reitinguagentuurid, on Euroopa Komisjon otsustanud
agentuure kontrollida.
USA majandusajakirja The Wall Street
Journal (WSJ) hinnangul tuleb praeguses laenukriisis süüdistada ennekõike
rahvusvahelisi reitinguagentuure.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.