Rämpspostiäri nõrgad kohad on leitud

Seega on teoreetiliselt võimalik rämpsposti probleemist lahti saada, kui neile serveritele blokeering peale panna, kirjutas New Scientist.

Niisiis ei ole suurt mõtet üritada aina täiustada meilikasti rämpspostifiltreid või blokeerida meiliaadresse.

California ülikooli teadlased Geoff Voelker ja Chris Fleizach võtsid vaatluse alla rämpskirjade taga peituva võrgustiku.

Nad uurisid läbi rohkem kui miljon rämpsmeili, mis koguti 2006. aastal ühe nädala jooksul. Kirjades oli 2334 firma reklaami, alates igati seaduslikust ärist kuni täiesti räpaste pettusskeemideni.

Kirjade saatjaiks olid enamasti viirusega nakatunud arvutid, mida kaugjuhtimise teel pandi rämpskirju postitama. Aga kui teadlased vaatasid kirjades leiduvaid linke, selgus, et 94 protsenti meile suunas ühe veebiserveri juurde. Hullem veel, 57 protsenti kirjades leiduvatest linkidest viis ühele USAs serveris asuvale veebiküljele.

See näitab rämpspostiäri nõrkust, ütles Fleizach. Tavapärane meiliaadresside blokeerimine ei anna tulemust, sest 93 protsenti rämpsposti saatvatest aadressidest on kasutusel vaid korra.

IBMi rämpspostivastase võitluse juht ja strateeg Nathaniel Borensteini sõnul osutab see uuring uutele võimalustele, kuidas spämmijate elu raskeks teha. "See ei lõpeta rämpsmeilide tulva koheselt, aga see võtab sel äril mõneks ajaks tuure maha ning seda polegi nii vähe."

Analüüs andis teisigi huvitavaid tulemusi. Vaid 30 protsenti kirjadest sisaldas aktiivset veebilinki, veel 2005. aastal oli aktiivne link 85 protsendis kirjadest. Ilma lingita kirjade abil üritati näiteks mõne aktsia väärtust suurendada, innustades inimesi sellesse oma raha paigutama. Üle poole rämpskirjadest sisaldas viirust, mis nakatab arvuti ise rämpskirju saatma.

Paljud lingid sisaldasid infot rämpspostitaja kohta, sest nemad saavad kirjade abil tekitatud netiliiklusest tasu.