Suhted Euroopa riikidega, kuhu Venemaa
gaasi, elektrit ja sütt tarnib, on teravnenud. President Vladimir Putin on oma
sõnavõttudes läinud nii kaugele, et nimetas hiljuti Balti riike, Ukrainat,
Valgevenet ja Türgit parasiitideks.
Putini sõnul on parasiidid kõik energia transiidiga tegelevad riigid, kes on kasu saanud saatmiskuludest ja odavast Vene energiast, öeldes, et Venemaa peaks selliste riikide toetamise lõpetama, vahendas The Moscow Times.
Balti riikide kaudu liigub oluline osa Venemaa naftaekspordist. Toornafta suunatakse naftajuhtmete kaudu Läänemere sadamatesse Lätti ja Leetu. Väiksem osa transporditakse raudteed mööda teistesse sadamatesse, teise seas ka Tallinna.
Venemaa ettevõtted transpordivad Eestisse rafineeritud naftasaadusi 25 miljonit tonni aastas, mis on veerand kogu selle tootegrupi ekspordist. Viimasel ajal on aga mahud vähenenud. Samuti on vähenenu teiste toorainete (metallide ja söe) eksport Eesti kaudu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eelmisel aastal sulges Venemaa Leedus Mažeikiu naftatöötlustehasesse viiva juhtme. Analüütikute hinnangul on selle taga leedulaste otsus müüa tehas Poola firmale PKN Orlen, kuigi tehingust oli huvitatud ka mitu Vene ettevõtet.
2003. aastal sulges Venemaa naftajuhtme, mis viis Lätti Ventspilsi naftaterminali. Venemaa ametnike sõnul on Ventspilsil vähe lootust endisi mahte taastada, seda eriti pärast Venemaa enda uue sadama, Primorski laienemist.
Seotud lood
Peaminister Andrus Ansip ütles Vilniuses
toimunud Balti riikide peaministrite kohtumisel, et Venemaa on gaasijuhtme
meelega Soome vetesse mänginud.
Lääne analüütikute hinnangul saavutasid
Vene valitsuses ülekaalu president Vladimir Putini mõttekaaslased ning lootusele
vabamajandusest võib vee peale tõmmata.
Venemaa president Vladimir Putin ja
Austraalia peaminister John Howard allkirjastasid lepingu, millega Austraalia
tarnib Venemaale ühe miljardi dollari ehk 11,5 miljardi krooni eest uraani
aastas.
Lenta.ru vahendas, et Venemaa president
Vladimir Putin lubas täna Lääne investeeringuid piirata, kuna riigi majandus
peab olema isamaaline.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.