Ära käi jala, söö vähem, loobu trennist

Lähed jala? Vale puha. Toidutootmine on väga energiamahukas. Kalorid, mida inimene poodi jalutades kulutab, tuleb toidust tagasi süüa. Aga selle toidukoguse tootmisel eraldub atmosfääri rohkem süsinikdioksiidi, kui eraldab auto sama vahemaa - kodust poodi - läbimisel, kirjutas The Times.

Kliimale tuleks kasuks, kui inimesed loobuksid treeningutest, sööksid vähem ning lesiksid diivanil. Üks tähtis asi veel, telekas tuleb enne kodunt lahkumist seinakontaktist välja tõmmata, mitte jätta ooterežiimile

Käsiraamatu "How to Live a Low-Carbon Life" autor Chris Goodall on arvutanud välja, kui palju tavalised igapäevategevuste tõttu paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase. Nii on ta rehkendanud, et 4,8 kilomeetrit autosõitu paiskab atmosfääri umbes 0,9 kilo süsinikdioksiidi. Aga kui see maa hoopis jala kõndida, kulutab inimene 180 kalorit. 180 kalorit annab umbes 100 grammi loomaliha, selle tootmiseks paisatakse atmosfääri 3,6 kilo süsinikdioksiidi. Niisiis: autosõit on kasvuhoonegaasidesse arvutatuna kolm korda vähem kliimavaenulik kui kõndimine.

"Kui teha kõvasti trenni ja süüa natuke rohkem, siis tegelikult teeme me Maa atmosfäärile kahju. Vähem söömine ning kõndimise asemel autoga sõitmine oleks kasulikum," ütles Briti rohelisse parteisse kuuluv Goodall The Timesile. Ta püüab ümber lükata mitmeid müüte käitumistest, mida inimesed peavad keskkonnale kasulikeks.

Kui keskmine pere eelistab autosõidule diiselrongisõitu, siis kaasneb sellega kaks korda rohkem kahju keskkonnale, kui pere oleks sõitnud autoga, teatas hiljuti Briti raudteede ohutuse ja standarditega tegelev paneel.

Paberkotid on keskkonnale kahjulikumad, sest nii nende tootmiseks kui transpordiks kulub rohkem energiat, teatas Briti valitsus.

Hiljuti New Scientistis ilmunud uuring tõi välja, et ühe kilo loomaliha tootmisel paisatakse atmosfääri 36 kilo kasvuhoonegaase, see põhines Jaapanis tavapärastel loomade kasvatamise ja lihatootmises viisidel. Goodalli sõnul on loomakasvatus kõigis lääneriikides põhimõtteliselt samasugune.

Aga kui jalgsi poeskäija oleks joonud hoopis piima? Selle kalorikoguse saamiseks tuleks juua ligi pool liitrit piima. Selle piimakoguse tootmisel eraldub loomakasvatuses 1,2 kilo CO2, niisiis on keskkonnakahju ikkagi suurem kui autosõidul.

Veisekasvatuse keskkonnakahjud on väga suured, sest loomade seedeprotsessi käigus eritub metaani. Süsinikdioksiidiga võrreldes on metaan kasvuhoonegaasina 21 korda kahjulikum.

Odavlennufirma Ryanair juht Michael O'Leary sattus naerualuseks, kui ta tuli välja ideega - kliimasoojenemise küsimuse saab lahendada, kui kõik maailma veised tapamajja saata.

Goodalli sõnul oli lennufirma juhi jutus iva. "Suurbritannias on toidutööstus suurem kasvuhoonegaaside õhkupaiskaja kui lennundus, aga sellest ei räägita. tuleb aru saada, et toidutööstus kahjustab keskkonda. Ryanairi juhil on õigus, kui ta ütleb, et lehmad toodavad rohkem kasvuhoonegaase kui lennukid. Aga see ei tähenda, et alati tuleks eelistada lennukisõitu. Pigem tuleb mõelda sellele, kuidas vähendada toidu tootmisega seotud gaasiemissioone."

Tahad olla roheline? Tegelikkus on vastupidine