Narva jões on peidus ohtlik sõjavarustus

Ida-Eesti pommirühma peademineerija Ain Pettai sõnul tuli teisipäeval jõesängi puhastamise ajal päevavalgele kaks miinipilduja miini, viis käsigranaati, seitse suurtükimürsku, püssigranaat ning padruneid, mis on siiski väga väike osa kogu laskemoonast, mis jõe põhjas lebab, kirjutas Põhjarannik.

"Tegemist on väga ohtliku kraamiga ning enamik leitud lõhkekehadest on jätkuvalt heas korras ja plahvatusvõimelised. Näiteks teisipäeval leitud mürskude avamise järel selgus, et püssirohi oli sees täiesti kuiv ja sütikud läikisid nagu uued," tõi Pettai näite sõjaaegse toodangu kvaliteedist.

Tema sõnul on enamik jõest leitud lõhkekehi rauast läbi käinud, kuid pole vette kukkudes lõhkenud. Samas on ka kasutamata laskemoona, mis on ilmselt vette sattunud siis, kui seda on üle jõe transporditud.

Kuna Narva jõgi on kiirevooluline, pole põhjas muda ning paljud lõhkekehad, eriti suured lennukipommid, on tuukritele kohe näha. Samas on paljud esemed ka liiva sisse mattunud ning nende leidmiseks kasutavad demineerijad metallidetektoreid.

"Kõige rohkem peidab jõgi mürske, nii Saksa kui Vene omi. Samas on seal igat sorti lõhkekehi, lisaks mürskudele erinevates suurustes lennukipomme, reaktiivmürske, miine, granaate, raketipüstoli moona ning igat sorti padruneid," ütles Pettai.

Jõest on võimalik leida ka relvi ja muud sõjavarustust, mis on aga aastakümnete jooksul rooste tõttu peaaegu hävinud. Sõjakoledusi meenutavad ka hukkunute säilmete kuhilad. "Jõe põhjas on sügavamaid auke, kuhu kiire vool on säilmed kokku kandnud. Tegemist on päris sünge pildiga," märkis Pettai ja lisas, et säilmeid pommirühma liikmed ei puutu, sest tegemist on sõjas langenute viimse puhkepaigaga.