- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,14%66 355,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,37
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,14%66 355,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vene allveelaevad valmistuvad põhjapoolust hõivama
Kaks Venemaa süva-allveelaeva tegid
pühapäeval testsukeldumise Barentsi meres, mis oli mõeldud ette valmistama
ekspeditsiooni, mille eesmärgiks on jõuda põhjapoolusel ookeani põhja.
Proovisukeldumine leidis aset Barentsi meres 87 kilomeetrit Franz Josephi maast põhja suunas. Merepõhjani jõuti sügavusel 1311 meetrit. Kasutati kahte batüskaafi nimedega Mir-1 ja Mir-2, kummaski üks inimene, teatas Itar-Tass.
Mir-1 veetis vee all kokku viis tundi. Mir-2 pisut rohkem, sest tegeles lisaks ka kivimproovide kogumisega. "Need proovisukeldumised ei olnud varem planeeritud, kuid me viisime nad läbi, et olla missiooni peaeesmärgiks paremini valmistunud," ütles missiooni juht Artur Tšelingarov.
Pärast proovisukeldumisi suunduti põhjapooluse suunas, mis asub veel mitusada kilomeetrit eemal. "Põhjapoolusel merepõhjani jõudmine on keeruline ja riskantne töö, sest tegemist on kõige keerulisemate tingimustega ookeaniga," lisas Tšelingarov.
Loomulikult ei planeeri venelased selliseid ekspeditsioone lihtsalt sportlikust huvist. Globaalse soojenemise tulemiks on Põhja-Jäämere jääkatte õhenemine ning võimalik, et isegi kadumine järgnevate kümnendite jooksul. Merepõhjas võib aga venelaste arvates olla midagi, mida on võimalik rahaks teha. Seega on tegemist omamoodi võidujooksuga.
Venelaste uurimislaeva Akadeemik Fjodorovi aitab põhjapooluseni aatomjäälõhkuja. Seejärel lastakse allveelaevad vette. Allveelaevade ülesandeks on kõigepealt jõuda merepõhjani, seejärel koguda kivimeid ning lõpuks kinnitada merepõhja Venemaa lipp, et esitada sümboolselt nõue põhjapoolusele.
Põhja-Jäämere jääkatte all on varem korduvalt sõitnud nii USA kui ka Venemaa/Nõukogude Liidu allveelaevad, kuid ükski neist pole jõudnud põhjani, mis tavaliste, sõjalisel eesmärgil ehitatud allveelaevadega polegi võimalik, sest üle 4000 meetri sügavusele sukeldumiseks on vaja tohutule rõhule vastupidamiseks teistmoodi disaini ja tugevama ehitusega aluseid.
Rahvusvahelised seadused sätestavad, et riigid võivad nõuda endale majandusvööndiks maksimaalselt 200 meremiili laiuse riba maailmamerest alates nende rannikust. Põhja-Jäämere ääres on viis riiki (Norra, Taani (Gröönimaa), USA, Kanada ja Venemaa), kuid põhjapoolusele ei tohiks kellegil õigust olla. Siiski on venelased alaes 2001. aastast esitanud väiteid, et kuna põhjapooluse alune merepõhi on geoloogiliselt osa Euraasiast, siis peaks ta kuuluma Venemaale.
Viimane väide ei saa aga kuidagi paika pidada, sest mandrilava (geoloogiliselt osa mandrist, mis on mere poolt üle ujutatud) võib küll ulatuda mõnes kohas 400 meetri sügavusele, kuid mitte mingil juhul 4000 meetrini. Tõepoolest, geoloogiliselt ulatub Euraasia manner kaugele põhja ning mandri osaks on ka näiteks Franz Josephi maa, kuid põhjapoolus kindlasti mitte. Neli kilomeetrit on tavaliseks sügavuseks ookeanilise maakoorega ookeanipõhjale, millel pole aga mandriga midagi tegemist.
Seotud lood
19. septembril Eesti majandusvööndis
viibinud kaht Vene allveelaeva ei seiranud Eesti poolelt keegi, sest olukorral
silma peal hoidnud soomlased Tallinna ei teavitanud, kirjutas Eesti
Ekspress.
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele