Automüüjate hinnangul võis töökust ja
praktilisust väärtustavaid eestlasi panna kümne aasta jooksul kõige enam
Toyotasid ostma jaapani kultuuri olemus.
Peugeot'sid müüva Kommest Auto juht Toomas Rüütmann ütles, et müügitulemus sõltub tarbija suutlikkusest autotootja kultuuri omaks võtta. Kui ta võtab kultuuri omaks, tunnistab omaks ka automargi, kirjutas Äripäev.
Rüütmann ütles, et Jaapani kultuuriruumi iseloomustab sihikindlus ja töökus, millest oleks teistelgi õppida. "Kui järgiksime neid tööpõhimõtteid, oleksime Peugeot' müügitulemustega juba praegu seal, kuhu tahame 2008.-2009. aastaks jõuda."
Ehkki kümne aasta kokkuvõttes kuulub Peugeot'dele teine koht, pole viimastel aastatel nii hästi läinud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Sihime esikolmiku lähedusse," rääkis Rüütmann. "Oleme loonud tugeva meeskonna ja tulekul on uute mudelite sadu. Juba sel aastal tuleb müüki kolm uut mudelit."
Just mudelite rohkust peavadki automüüjad kultuuriliste ja vormiliste näitajate kõrval üheks olulisemaks põhjuseks, miks osal automarkidel kujunevad müüginumbrid paremaks kui teistel.
Saksa Auto marketingijuht Keijo Kaasik rääkis, et kui tootja pakub ainult kaht mudelit, on ta tõenäoliselt vähem edukas kui see, kes müüb laia valikut sõidukeid.
"Volkswagen on õnnelik mark, kelle tarbijad on üsna lojaalsed. Eesti ostjad teevad emotsionaalseid ja välimusest ajendatud otsuseid vähe," ütles Kaasik.
Eestis määrab automargi sageli ka naabrimehe soovitus. "Teinekord peab tõesti paika väide, et korrusmajas elav müügimees müüb rohkem, kuna tal on rohkem naabreid," naeris Rüütmann. "Naljaga pooleks: müügimehe elupaigas Peugeot'de kontsentratsioon suureneb."
Toyotade müüja Elke Auto müügidirektor Valdik Uski pani automargi populaarsuse usaldusväärsuse ja vastupidavuse arvele. "No seda on väga raske öelda, millist tüüpi inimesed Toyotat ostavad. Sinna alla mahuvad kõik," sõnas Uski.
Seotud lood
Jaapani väliskaubanduse ülejääk kasvas
juunis märgatavalt. Põhjus on peamiselt automüügis, teatas riigi
rahandusministeerium.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.