Tööstuse arengut pärsib Eesti väike turg

AS Sangar pidas kaks aastat tagasi tõsist plaani leida koht särkide tootmiseks mõnes SRÜ riigis, sest Tartus polnud tootmise laiendamiseks enam piisavalt inimesi. Ettevõte soovib Eestisse jätta kõrgemate kvaliteedinõuetega toodete valmistamine, vähemnõudlike õmblustööde tegemine aga suunata piiri taha.

Sangar tootis mullu oma majast väljas 30% toodangust, tänavu esimesel poolaastal on väljaspool Tartu vabrikut toodetud 22%.

"Tootmiskohad on Virumaal, Leedus ja Valgevenes, kus tehakse meile allhanget. Venemaal oleme küll võimalusi uurinud, kuid ei ole seal veel midagi tootnud," räägib Sangari juht Gunnar Kraft.

Naaritsa hinnangul on põhjused, mis sunnivad ettevõtteid tootmist Eestist välja viima ka kallinev tööjõud ja suurenev tööjõupuudus. "Samas on Eestis tootmisel plusse: lihtsam logistika, lühem tarneaeg, garanteeritud kvaliteet," lisab ta.

Balti Laevaremonditehas, nüüdne BLRT Grupp otsustas 1990. aastate lõpus hakata investeerima ka teistesse valdkondadesse, eesmärgiks sai välisturgude hõivamine.

Peamine põhjus, miks BLRT Grupp Eestist väljapoole vaatama hakkas, oli ettevõtte kommunikatsioonidirektor Anu Hallik-Jürgensteini sõnul Eesti turu piiratus. "Metallitöötlemise keskuse avasime Vilniuses, kuna sealne ehitusturg kasvab 12% aastas ja seda võib võrrelda kolme aasta taguse Eesti ehitusturuga," märgib ta. "Leedu pluss on ehitusturu stabiilsem kasv kui Eestis. Vilniuse tsehhil on ka sobivam asukoht Läti, Valgevene, Venemaa ja Poola suhtes."