Naftapuurtornid tehakse korallrahudeks

Sidney tehnoloogiaülikooli professori David Boothi sõnul on Austraalia vetes kuni 60 puurtorni, mille kasutamine lõpetatakse järgmisel kümnendil. Enamik neist asuvad Bassi väinas, mis lahutab Tasmaania saart Austraalia mandrist.

Hetkel on puurtornide saatus Austraalias lahtine, mistõttu on teema pälvinud palju tähelepanu ning sellega on hakanud tegelema ka teadlased.

Boothi sõnul on meil neli valikut: jätta puurtornid nii, nagu nad on; vedada nad kaldale ning lammutada; eemaldada platvorm ning õhkida ülejäänud osa; eemaldada platvorm, kuid jätta alus paigale.

Kahel viimasel juhul oleks tulemuseks tehislik riff, mille saaksid asustada mitmesugused organismid, näiteks korallid. Seega võib Boothi sõnul puurtornide osalisest allesjätmisest elusloodusele isegi kasu tõusta.

"Lihtsaid lahendusi siin ei ole. Me ei saa öelda, et toome nad kõik kaldale või jätame maha. Igale juhtumile tuleb läheneda eraldi," rõhutas Booth.

"Oletame, et me otsustame puurtornid lammutada. Selleks tuleks nad pukseerida näiteks Indiasse, vedamine aga kulutab kütust ning tekib ka naftareostuse oht. Seetõttu tulebki hoolikalt kaaluda, et heas usus loodusele hoopis rohkem kahju ei teeks," ütles Booth.

Teadlased toovad Austraalia valitsusele eeskujuks USA Mehhiko lahe äärset osariiki Louisianat, kus on otsustatud muuta mahajäetud puurtornid riffideks. Louisiana rannikul on puurtorne umbes 3000.

Louisiana puurtorne on edukalt kasutatud kalade ja austrite kasvatamiseks, seal korraldatakse sukeldumisi ning kasvatatakse akvaariumite tarbeks koralle. Boothi sõnul on programm andnud kohati hämmastavalt häid majanduslikke tulemusi.

"See teema on hetkel veel halvasti uuritud," ütles ökoloog Adele Pile Sidney ülikoolist. "Meil on vaja rohkem infot enne, kui otsustame puurtorne lammutama asuda. On vaja mõista, kuidas puurtornide rajamine on elustikule mõjunud. Lihtsalt tõsiasi, et me oleme midagi muutnud, ei tähenda kindlasti, et muutus on halb. Puurtornidest võiks ohustatud liikidele tõusta tõeliselt käegakatsutav abi, kui osata neid õigesti kasutada."

Pile'i sõnul analüüsib mitmetest Austraalia teadlastest koosnev meeskond, kas selliselt loodud korallrahu on jätkusuutlik. "Kui on, siis on ehk targem jätta puurtornid paigale, kuid enne me seda otsustada ei saa, kui oleme leidnud vastused meid huvitavatele küsimustele."