Mart Saarma töörühm avastas ajurakke kaitsva valgu

Parkinsoni sümptomiteks on lihaste jäikus, värinad ja liikumise aeglus. Haiguse põhjustab see, kui dopamiini tootvad aju närvirakud hakkavad surema, kusjuures selle suremise põhjusi veel ei tunta. Dopamiin on aine, mille kaudu närvirakud reguleerivad liikumist kontrollivaid aju osi. Rakkude allakäik areneb aeglaselt, ent kindlalt. Nüüdsed ravimid vaid kergendavad haiguse sümptomeid.

Teadlaste avastatud uus valk väidetavalt kaitseb dopamiini tootvaid rakke ohtlike toksiinide eest, mis ajus tekivad. "Me oleme avastanud närvirakke kaitsva ja hooldava valgu, mis stimuleerib ja reguleerib närvirakkude eluspüsimist. See uus neurotroofiline faktor suudab hoida närvirakud elusana, mis on oluline näiteks Parkinsoni tõve ravimisel," ütles Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudi direktor Mart Saarma Eesti Päevalehele. Sellest valgust, millel on keeruline nimi "evolutsioonis kinnistunud dopamiini neurotroofiline faktor" ja lühendkood CDNF, avaldasid teadlased 5. juulil artikli ajakirjas Nature. Autorite seas on peale akadeemik Mart Saarma veel kaks eesti teadlast, Toomas Timmusk ja Jaan-Olle Andressoo.

Koostöös Helsingi ülikooli farmaatsiateaduskonna professori Raimo K. Tuomisega süstisid teadlased oma avastatud valku CDNF rottide aju piirkonda, kuhu suubuvad dopamiini tootvate närvirakkude jätked ja kuhu nad vabastavad dopamiini. Need närvirakud paiknevad aju keskel piirkonnas, mis kannab ladinakeelset nime substantia nigra ehk siis mustollus.