Märtsis Muuga sadamas tekkinud
keskkonnareostus võib tuua kriminaalsüüdistuse, sest juhtumi uurimisel ilmnesid
kuriteo tunnused, teatas keskkonnainspektsioon.
31. märtsil kell 00.35 purunes Muuga sadamas tankerile naftaproduktide laadimisel laeva laadimisvoolik ning sadama akvatooriumile sattus 14 840 kg vaakumgasoili.
Osa sadamas vette jõudnud kollaka värvusega, juba +28 oC juures hanguvast ning vee peal ujuvast naftaproduktist jõudis aprilli keskel tuulte ja hoovuste mõjul Ihasalu lahe idakaldale, kust päästetöötajad selle kohe kokku korjasid. Randa jõudis ca 1580 kg hangunud vaakumgasoili.
Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakond alustas juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks väärteomenetlust ning menetluse käigus võetud kontrollproovide ja läbiviidud ekspertiiside tulemusel tuvastati karistusseadustiku järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Piirivalve avastas eile hommikul seirelennu
käigus kaks merereostust: Pärispea neeme lähedal ja Toila lähistel 1,6 meremiili
kaugusel rannikust.
HELCOM-i äsja avaldatud
merereostusalasest uuringust selgus, et peamisteks Läänemerd reostavateks
prügiallikateks on turism ja rannapuhkealad, samuti kaubanduslik laevandus
(kalapaadid, tankerid, reisilaevad, kaubalaevad) ja lõbusõidulaevad.
Kui üsna vähese pingutuse ja lühikese ajaga
on võimalik saavutada nõutaval tasemel valmis- olek linnugripi hädaolukorraks,
siis ei ole Eesti valmis gripipandeemiaks.
Kaheksa laevafirmat lõpetavad
vabatahtlikult puhastamata heitvee laskmise Läänemerre, kuid enamik siiski
jätkab, teatas Eestimaa Looduse Fond (ELF).
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.