Tuleviku mobiiltelefon oskab suurepäraselt nuhkida

iPhone'is on väikesed ja tundlikud sensorid - aktseleromeeter ehk kiirendusmõõtur, valgussensor ning infrapunasensor, mis suudavad tõlgendada ümbritsevast ruumist saadud signaale ning vastavalt sellele muuta telefoni funktsioone. Esialgu on Apple otsustanud, et kasutab neid sensoreid vaid selleks, et muuta ekraanil pilti vastavalt sellele, kas telefoni hoitakse käes horisontaalselt või vertikaalselt. Samuti seab ekraan oma heledust vastavalt sellele, kui ere on valgus ümbritsevas ruumis. Telefon oskab ka ekraanivalgustuse ning puutetundliku ekraani välja lülitada, kui inimene telefoni kõrva ääres hoiab ja sellega räägib, kirjutas Technology Review.

Apple pole esimene, kes otsustas mobiiltelefoni panna aktseleromeetri. Nokia sporditelefonis Nokia 5500 on sama mõõdik kasutusel sammumõõtjana. Kui inimene võtab telefoni tervisejooksule kaasa, siis loeb telefon kokku kõik tehtud sammud ning edastab selle tarkvarale, mis arvutab välja kiiruse ja läbitud vahemaa. Samal tarkvaral põhineb ka mäng, kus mängija peab telefoni kallutades viima palli läbi labürindi. Lisaks on kaasas veel tarkvara, mille abil saavad inimesed luua ise aktseleromeetril põhinevaid mänge, mis põhimõtteliselt võiksid olla samasugused nagu Nitendo Wii.

Kuigi sellistest lisafunktsioonidest võib moblaomanikul olla palju rõõmu ja ehk isegi kasu, ei ole need ideed siiski eriti lennukad, ütles Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlane Nathan Eagle. "Triviaalsel moel kasutatakse ära seda, mis tegelikult võimaldaks anda mobiiltelefonile hulga uusi lisavõimalusi ja -funktsioone."

Kuid kõik tegevused ei ole nii lihtsad - näiteks toiduvalmistamise ajal salvestab mobiiltelefon üksikuid kiireid sammuseeriaid. Inteli teadlastel on õnnestunud luua mudeleid selliste tegevuste kirjeldamiseks. Need võimaldavad arvesse võtta erinevate inimeste toiduvalmistamisharjumusi, samuti seda, et mõne roa puhul tuleb rohkem liikuda, aga ka seda, et mõned inimesed istuvad toiduvalmistamise ajal rohkem kui teised.

Mida selle teadmisega peale hakata? Näiteks on võimalik kaugel elavatel sugulastel jälgida, kas üksielav vanur sööb regulaarselt. Mõned mudelid on hetkel veel nii keerukad, et ainuüksi mobiiltelefoni abil kõiki küsimusi lahendada pole võimalik, osa andmetest tuleb telefonist saata serverisse töötlusesse. Kuid mobiiltelefonide andmetöötlusvõime teeb aina uusi edusamme.

Siit edasi pole enam pikk maa selleni, mil saab turule paisata tarkvara, mis võimaldab jälgida inimese igapäevategevusi. Andmeid saaks edastada näiteks sõnumitena samas ajahetkes või koguda blogilaadsele internetilehele. Samas ei pruugi see programm leida mobiilitootjatelt ülisooja vastuvõttu, sest andmetöötlus kurnab patareid.