Täna ajaloos: Venemaa ja USA põkkusid

1995 – esimest korda ajaloos põkkus USA kosmosesüstik Atlantis Venemaa orbitaaljaamaga Mir.

2000 – USA iseseisvusdeklaratsiooni esimene trükitud eksemplar müüdi internetioksjonil maha 8,14 miljoni dollari eest. See oli tol ajal rekordhind, mis internetioksjonil kunagi makstud.

29. juunil sündinud inimesed, kes andsid teaduse ja tehnoloogia arengusse olulise panuse

1517 – Rembert Dodoens, flaamlasest arst ja botaanik. Tuntud ka ladinakeelse nimekuju Rembertus Dodonaeuse järgi. Kirjutas raamatu taimedest nimega Cruydeboeck, mis sisaldas 715 illustratsiooni. Raamatus klassifitseeris ta taimeriigi kuueks osaks ning pööras erilist tähelepanu ravimtaimedele. Peagi tõlgiti raamat nii prantsuse kui ladina keelde. Omal ajal oli see piibli järel teine raamat tõlgete arvu järgi ning jäi botaanika peamiseks käsiraamatuks järgneva paari sajandi jooksul. Kaasaegsele eluslooduse süstemaatikale aluse pannud rootsi loodusteadlane Karl Linne nimetas tema auks taimeperekonna Dodonaea.

1858 – George Washington Goethals, USA armee ohvitser. 1907. aastal määrati ta Panama kanali projekti peainseneriks. Hoolimata sellest, et tal tuli silmitsi seista tohutute raskustega, suutis ta projekti siiski kõigest seitsme aastaga lõpetada. Temast sai ka esimene Panama kanali tsooni kuberner.

1868 – George Ellery Hale, USA astronoom. Leiutas Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi tudengina spektraal-heliograafi, mida kasutatakse Päikese pildistamiseks väga kitsas lainepikkuse vahemikus. Töötas mitmete astronoomiaobservatooriumite juhina ning aitas paljusid neist ka rajada. Mount Wilsoni observatooriumi juhina võttis ta tööle hilisemad kuulsused Harlow Shapley ja Edwin Hubble'i. Tema järgi on muuhulgas nimetatud asteroid 1024 Hale, kraatrid kuul ja Marsil ning Hale'i teleskoop Palomari observatooriumis.

28. juuni 2. juuli