Majanduskasv on aeglustunud 9,8 protsendini

Majanduskasv oli endiselt kiire, kuid võrreldes eelmise aastaga on kasvutempo veidi aeglustunud.

SKP oli jooksevhindades 54,3 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 39,7 miljardit krooni. SKP kasvu mõjutas endiselt suur sisemajanduse nõudlus, ent samal ajal ka ettevõtete sektori kasvu ning kaupade ja teenuste ekspordi kasvu aeglustumine.

Kaupade ja teenuste eksport kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes püsivhindades vaid 5,3%, peamiselt toetas kasvu teenuste ekspordi kasv. Teenuste ekspordi kiiret kasvu (21%) põhjustas eelmisel aastal lisandunud uue transpordiettevõtte käive.

Kaupade ja teenuste import kasvas ekspordist kiiremini - eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11,2%. Teenuste import kasvas 14,3%, seda eelkõige meretranspordi ja maanteetranspordi teenuste impordi kasvu tõttu. Kaubavahetuse bilansi puudujääk nii absoluutarvuna kui ka suhtena SKPsse mõnevõrra vähenes eelmise kahe kvartaliga võrreldes. Samas netoekspordi (kus on arvestatud ka teenuste vahetus) puudujäägi suhe SKP-sse suurenes.

Sarnaselt eelmisele aastale toetus I kvartali majanduskasv suurele sisemajanduse nõudlusele (kasv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 15,9%), seda eelkõige eratarbimiskulutuste ja põhivara investeeringute suure kasvu tõttu (mõlemad kasvud 18,3%). Sisemajanduse nõudluse kasv aeglustus eelmise kvartaliga võrreldes põhivara investeeringute mõnevõrra väiksema kasvu tõttu. Eratarbimiskulutuste kasv oli viimase 14 aasta kiireim, kusjuures kulutused kasvasid peamiselt rõivastele ja jalanõudele, vaba aja ja kultuuriga seotud kaupadele ja teenustele ning transpordile. Suurt eratarbimiskulutuste kasvu toetas kiire palgakasv. Põhivara investeeringute kasvu mõjutasid eelkõige investeeringud maismaaveondusse ja ehitusse.

Tegevusaladest mõjutasid SKP kasvu kõige enam töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus, veondus, laondus ja side ning finantsvahendus.