Rootsi ettevõtted vaatavad aktiivselt Hiina
ja India poole, samas aga on vähe tähelepanu pööratud Kesk- ja Kagu-Euroopale,
kus rootslastel on vaid umbes 1% turuosa, kritiseerib rootslaste tegemisi
Swedbanki juhtivanalüütik Hubert Fromlet.
Fromlet leidis Rootsi majandusportaalis e24.se avaldatud artiklis, et Rootsil peaks piirkonnas olema tunduvalt suurem turuosa. Tema sõnul on Kesk- ja Kagu-Euroopal hulk eeliseid: seal elab 65 miljonit inimest, piirkonna majandus kasvab sel aastal 5-6%, õiguslikud riskid on vähenenud, piirkond asub Rootsile lähedal ja ärikultuur ei ole kuigivõrd erinev.
"Seetõttu ei saa ma kuidagi aktsepteerida seda, et meil on vaid 1% turuosa. See on hale!" ütles Fromlet, kelle sõnul peaks rootslaste turuosa Kesk- ja Kagu-Euroopas olema vähemalt 2 protsenti.
"Müüksime sinna sellisel juhul 20 miljardi krooni (34 miljardi Eesti krooni - toim) jagu rohkem. Ja see ei ole mingi väike asi, arvestades, et Rootsi SKP on 2600 miljardit krooni (4400 miljardit Eesti krooni - toim)," sõnas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ühe põhjusena, miks Kesk- ja Kagu-Euroopale nii vähe tähelepanu on pööratud, tõi Fromlet välja selle, et liiga palju räägitakse Aasiast.
Swedbanki hinnangul kasvavad Kesk-Euroopa riigid, v.a Poola, sel aastal 4,7% ja järgmisel aastal 4,4%. Kagu-Euroopa aga kasvab veelgi kiiremini: 5,9% sel ja 6,1% järgmisel aastal.
Tööjõukulud, mis on regiooni tugevaim konkurentsieelis, kasvavad praegu küll kiiresti, kuid palgatase on endiselt väga madal: Bulgaarias 199, Rumeenias 343 ja Slovakkias 560 eurot kuus.
Seotud lood
Swedbank suurendab
tähelepanu ettevõtte rahandusele Põhja ja Balti regioonis, tugevdades
kohaolekut Balti riikides.
Euroopa Liidu rahandusministrid andsid eile
lõpliku heakskiidu Malta ja Küprose ühinemiseks eurotsooniga tuleva aasta
alguses, ehkki kumbki riik kõiki liitumiskriteeriume ei täida, kirjutas
Äripäev.
Venemaa Keskpank esitas Swedbank OAO-le
ettekirjutuse, millega piirab panga tegevust Venemaal eeloleva kolme kuu
jooksul.
Nüüd, kus ülekuumenemisohus Balti riikides
tuleb kasvu pidurdada, suunab Swedbank oma fookuse Ukrainasse ja Venemaale.
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.