Tallinna linn kiitis eelmisel nädalal heaks
Paljassaare sadamaala struktuuri plaani, mille järgi kujundatakse sinna elu-,
äri- ja vaba aja veetmise piirkond.
Paljassaare sadamaala maaomanikud on nõus sealt ohtlikud veosed välja viima, et rajada 25 aasta jooksul rohkem kui 40 hektarile mere ääde meeldiv elukeskond, kirjutas Postimees.
Mere äärde rajatakse sadamasse nii väikelaevade kui ka suuremate aluste sildumiseks kaikohad. Kindlasti tuleb sinna ka jahtklubi ja meretakso, mis hakkab edaspidi reisijaid Naissaarele viima.
Paljassaare sadamaala läbib tulevikus umbes kolme kilomeetri pikkune rannapromenaad, mis kulgeb eelmisel aastal avatud Pikakari ranna ja Katariina kaini.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Struktuurplaan näeb ette jalakijatele lahtikäiva silla, mis lühendab teed ühelt kaldalt teisele. Teine idee on rajada sadama sissesõidu lähedale madalikule tehissaar, millele tulevikus ehitada baare ja restorane.
Struktuurplaani koostanud OÜ Ars Projekti juhtivarhitekti sõnul kulub kogu ala väljaehitamiseks veerandsada aastat.
Seotud lood
EcoBay projekti maatüki omanikfirma MM
Grupi juhatuse liige Aare Kurist ütles, et projekti arendustegevus toimub
grupi omavahendite arvelt ning hetkel kaasinvestoreid ei otsita.
Paljassaarel EcoBay projekti kõrvalasuvat
suurarendust rajav KS Holdingu juht Peeter Tibbo kommenteeris konkurendi
tegevust, et EcoBay on kontseptsiooni muutnud paar korda ning peatselt
plaanitav ehitusloa taotlusprotsess võib siiski pikaks kujuneda.
Täna arutab Tallinna linnavalitsus, kas
algatada detailplaneering Tallinna Sitsi mäele Koplis, endisele Balti
Manifaktuuri maa-alale.
Kui aasta alguses olid Magnumi omaniku
Margus Linnamäe kinnisvaraprojektile Paljassaares investorid olemas ja nende
kaasamine oli vaid vormistamise küsimus, siis nüüd võetakse müügiplaani
rahulikult.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.