• OMX Baltic0,04%314,57
  • OMX Riga−0,29%942,05
  • OMX Tallinn−0,02%2 147,37
  • OMX Vilnius0,14%1 508,78
  • S&P 5000,43%7 674,37
  • DOW 300,98%53 277,01
  • Nasdaq 0,43%26 180,46
  • FTSE 1000,64%10 816,56
  • Nikkei 225−0,3%66 016,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,64
  • OMX Baltic0,04%314,57
  • OMX Riga−0,29%942,05
  • OMX Tallinn−0,02%2 147,37
  • OMX Vilnius0,14%1 508,78
  • S&P 5000,43%7 674,37
  • DOW 300,98%53 277,01
  • Nasdaq 0,43%26 180,46
  • FTSE 1000,64%10 816,56
  • Nikkei 225−0,3%66 016,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,64
Must kuld ehk nafta on maailma majandusele sama oluline nagu hapnik inimesele. Paraku on see ressurss küllaltki piiratud ning – hullem veel – jaotunud geograafiliselt väga ebaühtlaselt.
Viimasel ajal on nafta, sellest tulenevalt ka bensiini ning vähemal määral praktiliselt kõigi ülejäänud hüvede hinnad taas kerkima hakanud. Õli lisab tulle ka võimalik uus konflikt Iraani ning USA või Iisraeli vahel.
Kes võidab naftahinna tõusust kõige rohkem? Kõigepealt muidugi nafta puurimise, rafineerimise ja müümisega seotud ettevõtted. Seda kajastavad hästi naftasektori aktsiahinnad, mis viimase paari kuu jooksul New Yorgi väärtpaberiturgudel rakettidena ülespoole on sööstnud. Millised riigid saavad aga naftahinna tõusust kõige rohkem tulu ehk kus teadaolevad naftavarud paiknevad?
Kuveit
Kuveit on väike, kuid väga rikas riik, kelle käes on umbes 7% maailma naftast. Riigi naftatootmisega seotud infrastruktuur kannatas rängalt Lahesõja käigus Iraagi vägede poolt toime pandud hävitustöös. Raha aga parandab kõik haavad ning viis miljardit infrastruktuuri investeeritud dollarit panid masinavärgi jälle tööle.
Araabia Ühendemiraadid
Sarnaselt Kuveidile oli ka see Lähis-Ida riik kõigest nelikümmend aastat tagasi puruvaene. Naftadollarid on aga riigi kiiresti õitsvale järjele tõstnud. Praeguse tootmistempo juures jätkub AÜEl naftat veel umbes sajaks aastaks.
Iraak
Iraak on viimase kolmekümne aasta jooksul kolm sõda üle elanud. Riigis pole ei etnilist ega ka religioosset ühtsust. Iraagi tulevik on segane, kuid ükskõik, kes teda juhtima hakkab, raha saab see riik ikkagi naftast, sest 95% ekspordituludest tuleb just naftasektorist. Iraagi käes on üle 8% maailma naftavarudest.
Iraan
Iraan omab 10% maailma naftast. Probleemiks on aga keerulised suhted peaaegu kõigi maailma riikide ning ÜROga. Ei USA ega ammugi mitte Iisrael näe heameelega seda, et Pärsia Hitleriks kutsutud Mahmoud Ahmadinejad saaks oma riigi arsenalisse tuumarelva. Võimalik uus sõjaline konflikt Pärsia lahes on vägagi tõenäoline ning sel juhul tõuseks naftahinnad muidugi veelgi.
Kanada
See võib olla paljudele üllatuseks, et Kanada käes on tervelt 13% maailma naftavarudest. Tõsi küll, suur osa sellest on raske nafta ja õliliivadena, mida pole nii hõlbus kasutada, kuid vedelama fraktsiooni piiratus toob raske nafta tulevikus kindlasti aktiivsemasse kasutusse.
Saudi Araabia
Saudi Araabia käes on tervelt 20% maailma teadaolevatest varudest. Samuti on see Lähis-Ida suurima pindalaga riik suurim nafta eksportija. USA saab 11% oma naftast Saudi Araabiast, mistõttu on heade suhete hoidmine mõlemale poolele väga oluline.
Kümme suurimat naftat tarbivat riiki on USA, Hiina, Jaapan, Venemaa, Saksamaa, India, Kanada, Lõuna-Korea, Prantsusmaa ja Itaalia. Nendest Jaapan, Saksamaa, India, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa ise naftat ei tooda.
Loe ka teisi Novaatori uudiseid.

Seotud lood

Uudised
  • 22.01.08, 14:49
Kauaks jätkub naftat
Nafta on piiratud ressurss. Ei ole täpselt teada, kui palju teda maakoores veel järel on, kuid selge on see, et ühel hetkel ei suuda pakkumine üha kasvavale nõudmisele vastata.
Uudised
  • 04.01.08, 13:19
Kõrgest naftahinnast võidab loodus
Kolmapäeva pärastlõunal ületas toornafta hind lõpuks kauakardetud piiri: sada dollarit barrelist.
Uudised
  • 27.09.07, 13:30
Kaart: kust tuleb nafta
Kui riikide pindalad oleksid üks-üheses sõltuvuses nende naftavarudest, näeks maailmakaart välja üsna veider. Selliselt koostatud kaarte nimetatakse pindalakaartideks. Kaardi keskel laiutab hiiglaslik Saudi Araabia, mille ümber on väiksemad, kuid siiski domineerivad satelliidid Kuveit, Iraak, Araabia Ühendemiraadid ja Iraan. Harjumuspäraselt suurriikideks peetud Venemaa USA, Hiina, India ja Austraalia on nende kõrval aga tõelised kääbused.
Uudised
  • 02.08.07, 08:31
Kui naftat enam ei ole
Kui maailmast nafta otsa saab, on kadunud ka meie odavatest plasttoodetest küllastunud maailm.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 06:00
Enamikes linnades toimuvates üleujutustes pole süüdi ilm, vaid vananenud taristu
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele