Vastavaldatud uuringu järgi on
Suurbritannias tänapäeval haiguslehe võtmise tähtsuselt teine põhjus
vaimuhaigused.
Suurbritannias tegutseva personali- ja arengu-uuringuid korraldava instituudi aruandest selgus, et järjest enam võetakse haiguslehte depressiooni või stressi tõttu, kirjutas BBC.
30 000 inimese andmete põhjal tehtud uurimusest tuli välja, et enam puudutakse töölt vaid lihaskonnaga seotud haiguste tõttu, näiteks valutava selja pärast.
Depressiooniga on töötajad kodus keskmiselt 30 päeva aastas, stressi tõttu on puudutud päevade arv keskmiselt 21 päeva. Uuringust selgus veel, et rohkem võtavad vaimsete probleemide tõttu riigisektori töötajad ning et suuremalt jaolt on probleem seotud vanemate töötajatega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Suitsetajad veedavad aastas keskmiselt
kaheksa päeva rohkem haiguslehel, kui nende mittesuitsetajatest kolleegid,
selgub äsja avaldatud uuringust.
Värskest Eesti inimarengu aruandest selgub,
et Eestis kaebavad tööinimesed mitu korda rohkem stressisümptomite üle kui
soomlased, lisaks on pinge kümne aasta taguse ajaga võrreldes tunduvalt
kasvanud.
Eelmisel aastal tühistas haigekassa
haigushüvitise maksmise töötamise tõttu 80 korral.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.