Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA)
infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna juhataja Hillar Aarelaid ütles
aripaev.ee online-intervjuus, et küberrünnaku tekitatud kahju rahanumbrit ei ole
võimalik kahjuks lihtsalt kokku arvutada.
"Erinevaid ründe alla sattunuid, riik, meedia, pangad, foorumid.., on palju. Erinevaid kulusid, otseseid ja kaudseid, on palju. "Lakke vaadates" aga julgen väita, et see number on kindlasti suurem kui tänavatel toimunu kahjude summa," lisas ta.
Seotud lood
Küberrünnak viis rivist välja Eesti
hariduse ja teaduse andmesidevõrgu.
Pronkssõduri teisaldamisele järgnenud Eesti
vastu korraldatud häkkerirünnakute taga ei ole tõenäoliselt Venemaa
võimuorganid, leidis USA spetsialist.
Küberturvalisuse eest hoolitsev rühmitus
väidab, et on leidnud tõendeid, et Venemaa rentis Eesti vastasteks
küberrünnakuteks bot-võrke. Venemaa on kõik süüdistused tagasi lükanud.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.