Kinnisvarafirmat süüdistatakse eluohtliku detailplaneeringu läbisurumises

Tallinnas Tedre t 33A ligi 100 korteriga ühistu juhtkond väitis Den za Djomi-le, et naabruses on kehtestatud eluohtlik detailplaneering. Selle asemel, et tänavale ja nende maja hoovi kuhjunud parkimisummikuid lahendada, on linnavalitsus naabrusesse lubanud majaehituse, mis parkimisdefitsiiti veelgi suurendab. Juba praegu on mitu korda juhtunud, et kiirabi ei mahu pargitud autode tõttu Tedre 33A hoovi, vaid meedikud peavad lippama sadu meetreid, et abivajajani jõuda. Rääkimata, et kui juhtuks tulekahju ei saaks suur päästeauto majale õhtupoolsemal ajal lähedale. Ka ei mahu prügiveoauto sageli konteinereid tühjendama. Uut maja Tedre 35 ehitab Tallinna linnavõimuga heades suhetes praamikuninga Vjatšeslav Leedoga seotud ettevõte Compakt Kinnisvara. See rajatakse ühele väikesele eramule kuulunud krundile.

Tedre t Tallinnas Kristiine linnaosas on ääristatud sügavate kraavidega ja tihti pole sealse aedlinnaosa elanikel kuhugi autosid parkida. Seetõttu trügitakse mõne üksiku sealasuva korrusmaja hoovi. Uue detailplaneeringuga on õli tulle valatud. Tedre 33A ligi 100-korterilise majaelanikud on nördinud, et nende maja ja Tedre t vahele ehitatavale 28 korteriga uuselamule on ette nähtud 56 parkimiskohta, samal ajal kui nende 96 korteriga majale vaid 14. Lisaks muudetakse vastavalt detailplaneeringule valmiva maja parklaks ka ainus ligipääs Tedre 33A hooneni. Samas oleks standardi Linnatänavad järgi nende kortermajal õigus saada 70 parkimiskohta. Nii ei jää Tedre 33A ühistul muud üle, kui koostada graafik, mitu tundi mõni majaelanik tohib maja juures parkida või sulgeda hoov täielikult. "Kasvõi lennake helikopteriga oma maja juurde," oli korteriühistu esinaisele Anna Petrenkole soovitanud aasta tagasi linna tollane peaarhitekt Igor Volkov, kui detailplaneeringut arutati. Ekspeaarhitekt Volkov ise ei soovinud teemat Den za Djom-ile kommenteerida, väites end hõivatud olevat. Ka Tallinna Linnavalitsusest ei soovitud antud juhtumi kohta kommentaare anda.

Andres Mäll Harjumaa päästeteenistusest, kes tegeleb just selliste planeerimisküsimustega, väitis, et üldiselt on asi hoonetele ligipääsemisega hull ja hullemaks läheb. Seadus käsib jätta päästeautodele hoonetele ligipääsuks 3,5 m koridori. Tegelikkus on aga midagi muud. Kuigi Mäll mäletab oma karjäärist aedade maha sõitmist, autode rammimiseni pole veel jõutud. Samas väidab Mäll, et järelevalve selle üle, et ligipääs vaba, kuulub just kohaliku omavalitsuse kompetentsi. Kuigi detailplaneeringud vaatavad üle ka päästespetsid, on paberitelt väga vähe näha. Sealt ei paista, kas näiteks ettenähtud viiele parkimiskohale ei pretendeeri tegelikult 50 autot, mille omanikud kohta otsides tänava ära ummistavad. Trahvida pole kedagi, kui päästeauto seetõttu lootusetult hiljaks jääb.